Pedagoog pani ameti maha ja läks Soome tööle

Salualid 2

Lääne-Virumaa Keskraamatukogus kohtus kirjandushuvilistega Rakvere juurtega endine õpetaja Kersti Salulaid. Naine üllitas hiljuti esimese romaani „Ülelahe pumpernikkel. Soome tööle”, milles ta lahkab humoorikalt ja kohati hingekriipivalt avameelselt eestlastest lihttööliste hakkamasaamist põhjanaabrite juures.

Ülle Kask

Kersti Salulaid rääkis, et on pikalt töötanud õpetajana, aga nüüdseks on ta olnud juba kaks aastat Soomes. „Kust tuli mõte sellest raamat kirjutada?” küsis ta ja vastas: „Eks ikka elust enesest.“

Salulaid märkis, et Soomes elab ja töötab umbes 50 tuhat eestlast, kelle hulgas on väga palju haritud inimesi nagu arstid, kes õpivad Eestis ameti selgeks ja leiavad endale ise Soomes töö ning eluruumid ja elavad väga hästi.

„Mina nendest rääkida ei oska, kuna puutusin kokku inimestega, kes on otsustanud, et Eestis neile kas pole sobilikku ametit või ei maksta normaalset palka, kes teevad lihtsamaid töid ja elavad ühiskorterites,“ sõnas ta.

„Ütlen ausalt, et mina olen selle kahe aasta jooksul elanud hoopis teistmoodi, kui raamatus kirjeldatud ühiskorter. Olen väga pikalt elanud kas kahekesi või päris omaette korteris koos väga kenade inimestega. Olen õmblustöid ja tehnilist õmblust teinud, olen pikalt mõisas elanud ja seal oma erialast aedniku tööd teinud. Elan seal ka praegu ja olen väga rahul,“ jätkas naine.

„Aga vahele on sattunud ka mõnenädalasi sutsakaid muudel töödel ja elu ühiskorteris. See elu ongi selline, et kas veab või ei, kas sa kannatad selle välja või mitte. Sealt see raamat hargnema hakkaski.”

Soomlane rasket tööd teha ei taha

Kõik ei ole arstid ja Salulaidi meelest ei tasu Soome tööle minnes luua endale illusiooni, et kusagil ootab sind soe koht. Soomlased otsivad ka kerget ja tubast tööd, mis liiga raske poleks, aga samas hästi raha sisse tooks. Eestlastele pakutakse aga selliseid kohti, kuhu soomlased ise minna ei taha. On kujunenud muster, et Eesti naised on koristajad ja mehed ehitajad. Soomes on tohutu ehitusbuum. Pooled majad jääksid ehitamata, kui meie mehed seal ei käiks. Ja nendes firmades koristavad ka eesti naised.

Salulaid rääkis, et on elanud Turu linnas ja võõrtöölistega seoses on talle silma hakanud tendents, et pooled bussijuhid on migrandid.

„Rooli keeravad kas suisa neegrid, ütleme kohe ebapoliitiliselt välja, või siis tumedat verd mehed, kes räägivad omavahel väga tundmatuid keeli. Soomlased on aeg-ajalt suhteliselt võõravaenulikud, eriti pärast suvel toimunud terrorirünnakut Turus. Olen mõelnud, mis juhtuks, kui võõrsilt tulnud bussijuhid seal tööd ei teeks. Pooled bussid jääksid seisma,“ avaldas ta arvamust.

„Eks see ole juba soomlaste heaoluühiskonda sisse programmeeritud, et nad peavad ikkagi endale võõrtööjõudu võtma.”

Salulaid kirjeldas, et kui soomlane ei saa oma äri jaoks kedagi Soomest palgatud, vaatab ta kaugemale ja esimene valik on eestlane. Teiseks viimasel ajal enim levinud valikuks on ukrainlased ning muud slaavi rahvad – venelased ja poolakad, kes pakuvad odavat tööjõudu ning löövad hinnad alla.

Soomlane uurib ka töötaja eraelu ja perekonna kohta, sest pole saladus, et paljud Soome tööle läinud eesti naised leiavad endale ka soome mehe. Kui rääkida, et pere on Eestis ja tahetakse sinna tagasi minna, rahunevad nad maha.

„Aga ükskõik, kui hästi sa seal ka ei kohaneks ja kui hästi keelt ka oskaks, tasub arvestada, et soomlane sind päris omaks ei võta. Näiteks ühel tööpostil olles kaebas soomlane teise soomlase peale, aga süüdlast otsiti eestlaste hulgast,” meenutas Salulaid.

Keeruline astmeline maksusüsteem

Kui Eestis on maksusüsteem selge ja lihtne, siis Soome maksusüsteemist ja bürokraatiast rääkides tõdes Salulaid, et sealne astmeline tulumaks on ettevõtjatele paras pähkel, mida pureda. Astmed on isegi töökohtade kaupa kehtestatud ja juba väike seadusemuudatus võib raamatupidajatele peavalu valmistada. Makstakse igaks juhuks natuke rohkem tulumaksu, et mitte hirmu tunda ega võlgu jääda.

„Millalgi detsembri alguses on üldrahvalik rõõmupäev, kus tagastatakse enammakstud maksud eelmise aasta eest enam-vähem sellise eesmärgiga, et minge nüüd jõuluoste tegema.”

Maksudest ja palkadest rääkis Salulaid veel, et kuigi eestlased kaeblevad, et meil on palgad ja pensionid väikesed, peaksime olema õnnelikud, et meil pole veel kinnisvara- ja automaksu, mis on Soomes päris suur.

Ta tõi esile ka sealse pärandimaksu. „Kui näiteks Soomes on sulle mingisugune maja maakolkas pärandatud, siis selle pealt paarkümmend tuhat eurot pärandimaksu on täiesti normaalne. Umbes nii, et müü pigem maja maha, siis saad pärandimaksu makstud.“

Soomlased polegi väga kinnised

Salulaid toonitas, et oleme harjunud pidama soomlasi väga kinnisteks inimesteks. Soomlased ise pidavat heitma nalja selle üle, kui vähe nad üksteisega räägivad.

„Minu isiklik kogemus ütleb, et ma pole Eestis küll nii palju võõraste inimestega tänaval suhelnud kui Soomes. Kui ikka kõnnitee on natuke libe, siis iga vastutulija tahab sinuga sellest rääkida. Või kui tuul puhub ja sa jääd kuskile varju bussi ootama, siis kindlasti võtab keegi teema üles, kuidas täna ikka puhub kõvasti,“ jutustas Salulaid.

„Hästi palju seiku juhtub ka suhtlemise pinnal. Eesti ja soome keeles on palju sarnaseid sõnu, aga need võivad tähendada hoopis erinevaid asju,” muigas ta.

„Kui raamatu pealkirjast rääkida, siis pumpernikkel on selline asi, millest mina varem mitte midagi ei teadnud,” märkis vastne kirjanik. „See on traditsiooniline Soome küpsis ja meenutab piparkooki, millel on paks glasuurikiht peal.”

Seoses Soome 100. juubeliga, mis tulekul, on präänikuid ka Soomemaa-kujulisi. Kersti Salulaid oli kirjandusõhtule pumpernikkeleid kaasa võtnud ja jagas neid lahkelt publikule.

Kersti Salulaid kirjutab oma esimesse raamatusse autogramme. Foto: Ülle Kask