Register aitab omanikul jalgratast kaitsta
Rattavargused muutuvad igal kevadel teravaks teemaks. Talvel garaazhis seisnud kaherattalised tuuakse tänavale ja need muutuvad atraktiivseks ka varastele, kes rattaid edasi müüvad või kiirelt raha teenida lootes pandimajja viivad.
Kaius Mölder
Vargustest tingituna tekkiski kolme noore mehe peas idee teha jalgrattaregister Bike-ID, kus rattaomanikud saaksid oma sõiduriista registreerida. Sel aastal lükati projekt käima ning mõne kuuga on registrisse koondunud üle Eesti juba tuhanded rattaomanikud.
Bike-ID eestvedaja Markus Trei ütles, et eesmärgiks on teha registri kaudu lihtsamaks varastatud ja hiljem leitud jalgratta ning selle omaniku kokkuviimine.
Politsei ladudes on sadu varastelt ära võetud või leitud jalgrattaid, mis ei jõua aga kunagi omanikuni, sest sellekohast avaldust pole lihtsalt esitatud. „Igal aastal varastatakse Eestis paar tuhat jalgratast. Paljud ohvrid aga ei pöördu politseisse, kuna neil ei ole millegagi tõestada, et varastatud ratas just neile kuulub – ostudokumendid on kas kadunud või ei mäletata ratta eritunnuseid jne,“ ütles Trei.
Kõik registrisse tehtavad kanded tuvastatakse ID-kaardi alusel ning juhul, kui ratas on varastatud, saab omanik sinna juurde lisada vastava märke. Lisaks annab register kõigile käest kätte ostutehingu korral võimaluse kontrollida jalgratta ajalugu.
Jalgratta registreerimine on tasuta, kuid lisateenusena on võimalik tasu eest oma ratas märgistada ja seda viisil, mis teeb varastatud ratta edasimüügi üsna keeruliseks. Firmaomanikud töötasid välja turbelahenduse, milleks on turvamärgistuse komplekt, mis koosneb unikaalsest numbrist ja mikromärkidest. Liivaterasuurustele märkidele on lasertehnoloogias peale kantud unikaalne number. Need kantakse spetsiaalse liimiga rattaraamile – toiming on igale rattaomanikule jõukohane.
Varguse korral on märgistuse eemaldamine raske, sest selle käigus kahjustub värvkate. Varas peab ratta korda tegemiseks võtma ette juba värvimistöö.
Esialgu edastavad Bike-ID asutajad teabe varastatud jalgrataste kohta politseisse ise, edaspidi loodavad ettevõtlikud mehed registri siduda politsei andmebaasidega, et teavitamine läheks automaatseks.
Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlusteenistuse juht Joel Alla soovitas kõigil jalgrattaomanikel oma sõiduriist varguste ennetamiseks registrisse kanda. „Praegu on koostöö alles algusjärgus, kuid kui avastame mõne varastatud jalgratta, millel turvakood peal, siis proovime andmebaasi alusel omanikku välja selgitada. Kasutatud rataste ostmisel võiks vaadata andmebaasi, et poleks märkeid varguse kohta,“ lisas Alla. Ta on kindel, et jalgrattaregistrist on politseile tulevikus palju abi.
Unikaalne kood aitab tuvastada omanikku. Foto: Kaius Mölder
