Seebikarp ei sisalda tingimata seepi
Sada ja pluss aastat tagasi leidis seltskond (ilmselt igavlevaid ja midagi uueväärset ihalevat) inimesi Ameerikamaal, et äge on ehitada ise sõiduvahendeid, millel puudub küll jõuallikas, aga kuna juht- ja piduriseadmed olemas, on sellega äge mäest alla lasta. Nii sai alguse nn soap box derby, hobitegevus, mis populaarne siiani. Eestis ehk rohkemgi kui mujal. Võistlusi korraldatakse Narvast Tallinnani.
Nädalavahetusel korraldasid Vinni valla (täpsemalt Vinni-Pajusti gümnaasiumist lähtunud „seebi-pisikust“ alguse saanud) seebikaentusiastid Tallinnas lauluväljakul toimunud Jäätisepeol Suure seebikaralli. Võistluse korraldaja Andrus Veinbergi sõnul on tegemist parima lahendusega, kus taaskasutus, st kõikvõimalik äraviskamist ootav kola, saab uue tähenduse ja lahenduse, sest seebikarbid on ju kokku pandud 99,9 protsenti sellisest kraamist, mis muidu prügimäele rändaks.
Meie korraldatud seebikasõit polnud esimene, pigem on tegu traditsiooniks saanud üritusega. Vinni- Pajusti gümnaasiumis ehitatakse neid tööõpetuse tundides ja huviringides alates 2013. aastast. Oleme korraldanud võistlusi nii Vinni valla eri paikades kui ka Rakvere linnas, aga viimastel aastatel aidanud pealinlastel „seebika“ traditsiooni elus hoida. Isekeskis loodame, et Rakvere linnal tekib taas huvi sellise kiiksuga tegevuse taaselustamise vastu, ehk saaksime oma potentsiaali päälinnast provintsilinna suunata.
Aastate jooksul oleme seebikasõitudele lisanud ka maastikumudelismi – raadio teel juhitavate sõidukite orienteerumissõit on alternatiiviks neile, kel päris sõidukite jaoks ei jagu raha, aega, garaažiruumi…
Mart Pitsner
