Sel kooliaastal on eesmärk hoida õppeasutused avatuna

Tahame või ei, uus õppeaasta tuleb COVIDi-näoline,“ tõdes Rakvere ametikoolis peetud Lääne-Virumaa hariduspäeval haridus- ja teadusministeeriumi keskhariduse osakonna juhataja Ruth Opmann. „Tänavu teeme aga kõik teisiti: hoiame koolid avatuna, kontaktõppes. Seda saab aga siis, kui kõik meetmed kasutusele võtta.“

Katrin Uuspõld

Nendeks meetmeteks on haigustunnustega koju jäämine, vaktsineerimine, hajutamine, testimine, ruumide ventileerimine, kätepesu ja desinfitseerimine, maskide kandmine. Oluline on ka regionaalne lähenemine ehk kui koolis on haigestumine suur, saab kool koostöös terviseameti regionaalosakonnaga otsustada mõne klassi või kooliastme saata ajutiselt distantsõppele.

1. septembrist hakkab koolides kehtima ka lihtsustatud karantiini kord. „Kui õpetaja või õpilane on vaktsineeritud, siis lähikontaktsena karantiini jääma ei pea,“ selgitas Ruth Opmann. Tema sõnul on nädala alguse seisuga vaktsineeritud 80 protsenti kõigist Eesti haridusasutuste töötajatest, Lääne-Virumaa koolinoortest on saanud ühe doosi vaktsiini 41 protsenti ja kaks doosi 14,7 protsenti.

„Alaealise vaktsineerimine ja testimine on vanema nõusolekul ning koolid saavad vastavad vormid,“ täpsustas Opmann. Üldharidus- ja kutsekoolides hakkavad korraldama vaktsineerimist kooliõed, kes saavad õiguse lisaks õpilastele vaktsineerida personali ja vajadusel ka teisi kogukonnaliikmeid.

Õpetajad, kes ei ole vaktsineeritud, peavad tegema kord nädalas antigeenitesti, mille annab riik. Vaktsineerimata õpilaste testimiseks lähikontaktsuse puhul eraldab ministeerium koolipidajatele testide soetamiseks rahalise toetuse.

Opmann selgitas, et kui lähikontakt nakatunuga peaks aset leidma koolis, siis 12-18aastased õpilased teevad kooliõe juures kiirtesti ja kui see on negatiivne, tehakse 72 tunni pärast PCR test. „Need, kes ei taha testida, jäävad tavapärasesse karantiini,“ lisas ta. „Alla 12aastased ei jää karantiini, neid ei testita ega vaktsineerita.“

Opmann rõhutas, et algaval õppeaastal püütakse koolielus toimetada nö mullipõhiselt ehk üks klass toimetab koos ja teiste klassidega puututakse võimalikult vähe kokku.

„Prioriteet on hoida kontaktõpet, kool ei ole kohustatud eraldi juhendama neid õpilasi, kes on karantiinis, küll on ootus, et leitakse võimalus neid õpilasi aidata,“ märkis Opmann.

Oluliseks peetakse ka vaimsele tervisele tähelepanu juhtimist, üheks uueks võimaluseks algaval õppeaastal on nõuandeliin 1226, kus esmaspäevast reedeni kl 16–20 vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid.

Avaaktused peetakse võimalusel õues

Rakvere gümnaasium plaanib tänavu esimese klassi õpilastele pidada kolm aktust: igale klassile koos abiturientidega eraldi. „Need aktused on plaanitud pidada aulas, teistele klassidele on aktus õues, aga kui ilm ei luba, on selle asemel klassijuhatajatund oma klassis,“ rääkis Rakvere gümnaasiumi direktor Riina Veidenbaum.

Tema jaoks on oluline selle õppeaasta põhisõnum: õppijad on koolis, õppetöö toimub koolimajas. „Need kaks õppeaastat eraldi perioodidega, kus on kodus õpitud, on oma mõju avaldanud. Nüüd on eesmärk olla koolis,“ rääkis Veidenbaum. „Teistpidi, isegi kui COVIDit ei oleks, siis haiged oleks ikkagi kodus ja haigena ei õpi ega tee tööd. Ehk kes jääb haigeks, jääb koju, saab terveks ja tuleb kooli. Täna kõik lähikontaktsed ei pea jääma koolist koju ja see annab võimaluse õppida. Kui mõni õpilane peab lähikontaktsena jääma koju, siis oleme paindlikud ja vaatame vastavalt olukorrale.“

Kunda ühisgümnaasiumi direktor Kristi Aron ütles, et nende koolipere aktus peetakse kooli ees rohealal. Haridus- ja teadusministeeriumi juhiseid kooliaastaks pidas ta mõistlikuks, kuid mullide põhimõtte rakendamine on tema hinnangul võrdlemisi keeruline, sest on kokkupuutepunkte kasvõi sel moel, et ühe pere lapsed käivad erinevates klassides. „Uuelt õppeaastalt sooviks kõige enam, et see võiks olla heas mõttes rutiinne,” kostis Aron.

Tudu põhikooli jaoks algab see õppeaasta mitmel moel teisti: kooli direktorina alustab tööd senine õpetaja Eve Liiv ning esimesse klassi ei astu ükski õpilane. „Koolis alustavad uut õppeaastat kokku kaheksa last – teises, kolmandas ja neljandas klassis,” märkis Liiv. „Kuna oleme väike kool, siis ei ole meil keeruline juhiseid täita. Tegutseme koos lasteaiaga, aga saame ka kooli- ja lasteaialapsed kenasti lahus hoitud.”

Tavapäraselt on 1. septembri aktus olnud Tudus kooli- ja lasteaialastel koos. „Tänavune aktus on teises vormis, sest esimest klassi ei tule, pigem on lühem tervitus. Ilusa ilmaga teeme kooliaias väikese kokkusaamise, hajutamine ei ole meie jaoks probleem,” selgitas Liiv. „Uue õppeaasta jooksul loodan avatud koostööd, et oleks koolirõõmu ja et oleks töine kooliaasta ning saaks distantsõpet vältida.”

Martin Müller ja Asso Int olid üllatusesinejateks sel esmaspäeval Rakvere ametikoolis peetud Lääne-Virumaa hariduspäeval. Foto: VIROL