Suvenäitused ootavad avastamist
Lääne-Virumaal näeb suvekuudel mitut näitust, mis võiksid huvi pakkuda nii kohalikele kui kaugemalt tulijatele. Olgu selleks siis Rakvere uste lugu maakonnakeskuse promenaadil, Tšehhi lossid ja kindlused Vihula mõisas, Richard Sagritsa „Reisipildid“ Kalame talus Karepal.
Katrin Uuspõld
Kauni looduse rüpes asuv Sagritsa muuseum Karepal Kalame talus ootab kõiki külastajaid sel suvel rännakule Richard Sagritsa näitusel „Reisipildid“. Enamik välja pandud Sagritsa reisipilte on akvarellid, aga leidub ka õlimaale. „Need on huvitavad ja värvilised, paljud ka liivased, kujutavad pilte Kaukaasiast, Kesk-Aasiast, Veneetsiast, Jaroslavlist, aga ka Helsingi sadamast,“ kirjeldas SA Virumaa Muuseumid kommunikatsioonijuht Vivian Lepa.
Ta selgitas, et igal suvel on ateljeesse välja pandud valik Sagritsa töödest, seekord sai valitud reisiteema, kuna epideemia tõttu ei ole meil olnud võimalik reisida. „Meie selle suve läbiv mõte ongi rännak läbi kultuuri ja kunsti,“ selgitas Lepa.
Kalame talu rehealuses saab aga igal suvekuul uudistada ajutisi näitusi. Kuna Alice Sagrits armastas väga keraamikat, saab juunis näha neljateistkümne keraamiku näitust puupõletusmeetodil valmistatud nõudest ja muudest esemetest.Juulikuu esimesel pühapäeval avab oma abstraktsete ja suuremõõtmeliste maalide näituse aga Rakveres elav kunstnik ja kunstiõpetaja Leekpea.
Maalid ja fotod mõisates
Vihula mõisa palmisaalis saab süveneda näitusesse „Tšehhi lossid ja kindlused“. Lisaks kuulsatele turismiatraktsioonidele, nagu Praha kindlus, Karlštejn, Křivoklát, Hluboká nad Vltavou, Lednice-Valtice areaal, Konopiště, Bezděz ja Český Krumlov on seal eksponeeritud ka sugugi mitte vähem olulised ehitised – Jemniště, Veltrusy ja Zvíkov. Kokku 15 lossi ja kindlust, mille valimise kriteeriumiks ei olnud mitte ainult nende ajalooline tähtsus, vaid ka nende arhitektuuriline ja kunstiline väärtus.
Näituse on kokku pannud Tšehhi Vabariigi Suursaatkond Tallinnas ning Virumaal saab näha seda koostöös Vihula mõisa ja Rakvere kultuurikeskusega. „Juba aprillis tekkis mõte see näitus meile tuua. Kuna teemaks on lossid ja kindlused, siis sobilik on seda näidata ka sellises keskkonnas. Hea koostööpartner Vihula mõis tuli ideega kaasa,“ kirjeldas Rakvere kultuurikeskuse direktor Eve Alte, kes nii mõnegi näitusel oleva lossi juures on Tšehhis ka ise jalutanud.
Näitus jääb Vihula mõisa palmimajas avatuks kuni augustikuu viimase päevani ning on külastajatele tasuta.
Suvel tasub põigata ka Kiltsi mõisa, kus lisaks kaardilossi avastamisele saab imetleda Ivo Ridalaane maalinäitust. Kiltsi mõisakooli direktor Merje Leemets rääkis, et eelmisel suvel olid Ridalaane koopiad tuntud Eesti klassikute töödest nende mõisas välja pandud ning külastajaid jagus rohkesti. „Ivo Ridalaan küsis, kas saaks ka sel aastal oma töid meie mõisas näidata. Nüüd on suures saalis suvi läbi näha tema tehtud maalide koopiad ning väikeses saalis tema enda tööd,“ rääkis Leemets.
Näha saab nii Ivo Ridalaane abstraktseid lillemaale, paari portreed kui koopiaid pallaslaste Villem Ormissoni, Konrad Mägi ja Nikolai Triigi töödest. Kiltsi mõis on külastajatele avatud kolmapäevast pühapäevani.
Rakvere uksed Rakveres
Rakveres Tsentrumi ja Turukaubamaja vahelisel jalakäijate promenaadil saab suvi läbi ja veel septembriski uudistada SA Virumaa Muuseumide välinäitust „Rakvere uks Rakveres“.
Näitus annab ülevaate Rakvere linnas ajavahemikus 1924–1953 levinud unikaalsest uksetüübist, mida arhitektuuriajaloolase Mart Kalmu andmetel ei esine üheski teises Eesti linnas.
Näituse idee autor ja kuraator on Kaja Visnapuu, kes viis aastat tagasi Rakvere linnapäevade ajal tegi teemakohaseid ekskursioone. Muuseumis säilitamiseks sai siis üles pildistatud kolmeteistkümne maja 14 nähtavat ust, kuigi uksi on ühtekokku säilinud 15.
„Rakvere ukse puhul on tegemist nelinurkse profiil-liistuga uksega, mil terav tipp on üleval ja all. Kõige varasemal kolmel uksel on keskel tärn, hiljem on kasutatud vertikaalset ehisliistu, klaasitud pinda nii ristpulkadega kui ilma. Samuti on ka sileda tahveldisega uksi, mida kaunistab vaid Rakvere uksele iseloomulik profil-liist,“ selgitas Kaja Visnapuu.
Üks näide Rakvere uksest on endise turuhoone praeguses promenaadipoolses küljes – ka näitus on sätitud nõnda, et maja kaks ust jäävad vaatevälja ning neid tasub lähemalt uudistama minna.
„Turuhoone uste kohta on arhiiviallikate põhjal kindlat teada, et uksed on vastavalt Ferdinand Gustav Adoffi projektile valmistatud Roela mõisa lauavabrikus,“ märkis Visnapuu.
Näitus on kokku pandud muuseumi- ja erakogude materjalide põhjal. Käesoleva aasta kevadel jäädvustas fotograaf Toomas Tuul näituseprojekti tarbeks linnaruumis nähtavad Rakvere uksed. Kõrvuti ajalooliste piltide ja majade projektidega on need fotod nüüd vaatajate ees. Lisaks on näitusel juttu ka esmastest majaomanikest ja majade-uste projekteerijatest Ferdinand ja Arnold Adoffist ning Ivan Bessonovist.
Kuraatorituur koos Kaja Visnapuuga on plaanis Tšillilaada ajal, samuti on oodata ühte ukse restaureerimise töötuba ning septembris ka haridusprogrammi kooliõpilastele.
