Tähistati Tapa vabastamise 100. aastapäeva

 

Kesknädalal möödus sada aastat Tapa vabastamisest Eesti Vabadussõjas, mida meenutati soomusrongi „Wabadus“ saabumisega ning näidislahinguga Männikumäel.

Liisi Kanna

2019. aastal on Eesti Vabariik 100 tegevused pühendatud Vabadussõja 100. aastapäevale ning toimub mitmesuguseid üritusi ja tseremooniaid. Kohe aasta alguses läks käima kultuuriprogramm „Wabaduse teekond“, mille raames asus 4. jaanuaril mööda omaaegset lahingutegevuse marsruuti teele Vabadussõja soomusrongist inspireeritud näidis nimega nr 7 „Wabadus“.

Soomusrongi teekond algas Kehrast ning jõuab kuu lõpuks Valka, tehes vahepeal palju peatuseid, kus saab rongiga tutvuda ning võtta osa tasuta kontsertidest ja Vabadussõja näidislahingutest, mida peetakse kokku viis.

Suurim taaslavastuslahing

Kolmapäeval, Tapa vabastamise 100. aastapäeval, jõudis „Wabadus“ Lääne-Virumaale. Soomusrongi osalusel meenutati toonaseid sündmuseid taaslavastuslahinguga Männikumäel, mida kogunes vaatama ligi 800 huvilist ning milles osales üle 200 inimese.

Eesti rahvaväe soomusrongid ja dessantgrupid vallutasid 100 aastat tagasi vastupealetungi käigus Punaarmee käest Tapa raudteesõlme. Operatsioon algas kell 5 hommikul, kell 9 oli tollane Tapa alev Eesti vägede valduses. Tapa vallutamisega avanesid soomusrongide ees kaks järgmist löögisuunda – Narva ja Tartu peale.

„Kui sada aastat tagasi kestis lahing pea neli tundi, siis täna said meie sõdurid vastase üle võitu kaheksa korda kiiremini,“ ütles ürituse korraldaja kapten Rene Rebane, kelle sõnul oli lahingu eesmärk mitte lavastada üks-ühele ajalooline sündmus, vaid tekitada noortes huvi kodukandi ajaloo vastu.

„Mõlemal poolel võidelnud võtsid ülesannet väga innukalt ning ma usun, et tänast päeva said nautida nii „lahinguväljal“ sõdinud kui ka seda pealt vaadanud inimesed,“ lisas Rebane.

Näidislahingus osales Eesti poolel üle 100 kaitseväelase tagalapataljonist, kaudtule imiteerimist tagas pioneeripataljon ning vastast etendasid Viru maleva kaitseliitlased ja ajalooliste klubide Frontline ning Preobraženski Polk liikmed.

1919. aasta Tapa linna Punaarmeelt tagasi vallutamise lahingu taaslavastust said kohalikud elanikud näha kolmandat korda. Maximillian Maksolly õlimaalist „Tapa vallutamine“ inspireeritud näidislahingu korraldasid kaitseväelased esimest korda kümme aastat tagasi.

„Iga kord toob kaitsevägi uusi nüansse juurde, tehes sellega vaatemängu põnevamaks ja uudsemaks. Iga aastaga kasvab ka pealtvaatajate arv, järelikult jutud liiguvad, üritus on äge ning keegi ei taha sellest ilma jääda,“ ütles Tapa valla kultuurispetsialist Indrek Jurtšenko.

Kultuurispetsialist jäi vaatemänguga igati rahule. „See oli suurim taaslavastuslahing, ja mitte ainult Eesti Vabariik 100 programmi raames, vaid üleüldse ei ole nii suurt varem korraldatud,“ märkis Jurtšenko.

Aktiivne osavõtt

Kui Männikumäe näidislahingule oodatigi palju huvilisi, siis positiivselt üllatas Jurtšenkot kooliõpilaste aktiivne osavõtt mälestusteenistustest. „Tapa vanal kalmistul oli kohal 70–80 inimest. Koolid tulid minu üleskutsega kaasa,“ rõõmustas ta.

Kolmapäeva pärastlõunast neljapäeva õhtuni oli huvilistele uudistamiseks soomusrong „Wabadus“ Tapa vaksali läheduses. Kindlatel kellaaegadel oli väljapanekut tutvustamas ka giid.

Kui Vabadussõjas oli soomusrongi roll kanda lahingmoona ja sõdureid, siis näidisrongist „Wabadus“ leiab külastaja Vabadussõda, soomusronge ja selle kangelasi tutvustava näituse, suurtükivaguni, kuulipilduja vaguni, dessantvaguni, sanitaarvaguni ning katteplatvormil asuva soomusauto „Estonia“.

Kuigi Indrek Jurtšenko sõnul kolmapäevaks väga palju giidituurile registreerunuid ei olnud, võis tunnike pärast avamist siiski soomusrongi juures päris palju sagimist näha. Külastuste põhipäevaks kujunes aga neljapäev, mil kirja pandud osalejate arv üle 250 ulatus.

Kolmapäevased sündmused lõpetas Toetuse Väejuhatuse Kaitseväe ajateenijate ansambli kontsert vanas vaksalis, mis läks täismajale.

„Alguses mõtlesin, et peaks ehk veel midagi huvitavat korraldama, aga üritusi oli piisavalt. Tähistasime linna vabastamise aastapäeva väärikalt,“ rõõmustas Jurtšenko.

Kultuurispetsialist rõhutas sedasorti ettevõtmiste olulisust, tuletamaks uuele põlvkonnale meelde vabaduse olulisust. „Inimesed ei tea hästi meie tähtpäevi – noorem generatsioon ei mäleta,“ tundis Jurtšenko muret kodanike teadlikkuse üle.

„Näiteks lipupäevadel on lippe väga vähe näha. 24. veebruaril heisatakse, aga Tartu rahulepingu aastapäeval juba vähem, taasiseseisvumispäeval veel vähem,“ tõdes ta, kutsudes ühtlasi kogu maakonna inimesi üles lipupäevade tähenduse üle mõtlema ja riigilippu heiskama.

Tund pärast soomusrongi külastajatele avamist võis selle ümber näha suurt sagimist.

Foto: Liisi Kanna

 

Männikumäel taaslavastati 1919. aasta Tapa linna Punaarmeelt tagasi vallutamise lahingu.

Foto: Aron Urb / EV 100