Tapa linna väljanägemine on lühikese ajaga palju muutunud

tapa

Kui Tapa linnas hakati kolm aastat tagasi ellu viima haljastuse arengukava, sai see esialgu kõvasti kriitikat: kuidas nii – kõrged pargipuud saetakse maha? Tänaseks on vastuseis leebunud, sest kriitikud näevad oma silmaga, kui hästi on parkide uuendamine linna välisilmele mõjunud.

Aivar Ojaperv

Kolm aastat tagasi alustati arengukava elluviimist suhteliselt tagasihoidliku projektiga: korda tehti pisikene Vilmsi park Grossi Toidukaupade poe ees. Mullu võeti käsile juba tõsine töö: uue ilme sai kesklinna haljasala. Tänavu rekonstrueeritakse täielikult raudteejaama esine park – tööd on seal juba lõppemas ning n-ö kirss tordil, postamendi otsa tõstetav seieritega kell, hakkab möödujatele aega näitama umbes kuu aja pärast.

„Aastakümneid oli Tapa hall ja nõukogude aega meenutav linn,“ tõdes Tapa vallavanem Alari Kirt. „See asetas linnale mahajäetuse pitseri. Nüüd oleme juba kolm aastat keskendunud avaliku ruumi korrastamisele ja mul on hea meel, et seda on märgatud ja kiidetud.“

Kirt on otsekohene: „Varasemad linnavõimud asjaga ei tegelenud. Ma tõesti ei tea, kuhu nad raha kulutasid.“ Praegu võimul olev seltskond asus Tapa vallas ametisse pärast 2009. aasta valimisi.

„Tahame, et Tapa linn muutuks atraktiivseks, et inimesed tahaksid siia elama tulla,“ jätkas Kirt. „Tänu kaitseväele on meil selleks suurepärane potentsiaal, kuid me peame ise selleks kõik tegema, et Tapal teenivad sõjaväelased tahaksid siia ka oma kodu rajada.“

Vanu puid taga ei nuteta

Abivallavanem Andrus Freienthal ütles, et raudteejaama esise pargi renoveerimine läks maksma pisut üle 110 000 euro, kogu kulu kaetakse valla eelarvest. „See on ka suurim heakorraalane investeering, 13 500 euro eest rajasime veel laste mänguväljaku,“ täpsustas ta.

Tapa linn haljastuse puudumise üle kurta ei saa, kuid paraku on (olid) sealsed pargid vist sama vanad kui linn ise. „Puud on üle kasvanud, neid pole ilmselt kunagi hooldatud,“ nõustus abivallavanem.

Kõrge haljastus lõi aga parkidesse sünge meeleolu ning varjulised paigad tõmbasid ligi asotsiaalset elementi. Kas või see sama raudteejaama park – asub küll kesklinnas, kuid joodikud suvatsesid seal omi asju ajada ja korralik kodanik käis otsetee asemel sageli ringi.

„Eks me esialgu kohtasime ka elanike vastuseisu, kui Vilmsi parki korrastades hakkasime maha võtma vanu puid,“ jätkas Andrus Freinthal. „Kesklinna haljasala rekonstrueerides oli vastuseis juba väiksem – küllap nähti, et me ei sae puid ainult maha, vaid istutame uusi asemele ja lõpptulemus annab piirkonnale hoopis teise ilme. Seoses jaama pargiga, kus samuti sai suuri puid maha võetud, pole nurinat enam kuulnudki.“

Freienthali sõnul toetutakse parkide renoveerimisel asjatundjate projektidele – näiteks jaama pargi jaoks koostas selle OÜ Ojasaare. „Tegelikult valmis projekt juba 2008. aastal, aga selle esimene versioon oli meie jaoks natuke liiga uhke ja kallis. Käiku läks kärbitud variant.“

Jaama pargi uuest ilmest saavad möödakäijad juba aimu, kuid ühte keskset atraktsiooni seal veel pole. Nimelt paigaldatakse pargi keskele umbes kolme meetri kõrgune postament ja sinna otsa kell.

„Otsisime sobivat päris kaua aega. Pakutakse küll kõikvõimalike elektrooniliste tabloodega kellasid, aga meie tahtsime midagi vanaaegsele sarnanevat. Lõpuks siiski leidsime ning umbes kuu aja pärast on sihverplaadi ja osutitega kell paigas.“

Jääb veel loota, et raudteelased täidavad oma lubaduse ning viivad teise kohta oma alajaama, mis hetkel on renoveeritud pargis täielik võõrkeha.

Järgmisel aastal tahab omavalitsus korrastada Vilmsi ja jaama pargi vahele jääva haljasriba. „Nii tekib üks tervik,“ põhjendas abivallavanem.

Mis saab kirikupargist?

Mis saab aga samas üle tee asuvast kirikupargist ja selle pikendusest kultuurikoja pargist? Osa viimasest on küll suhteliselt uus asi, rajatud nõukogude aja lõpus, kuid ilmselt tuleks kogu ala rekonstrueerida ühtse tervikuna.

„Jah, ka meie käsitleme seda piirkonda ühtse tervikuna,“ sõnas Freienthal. „Selle pargi rekonstrueerimise projekt on 15 aasta tagusest ajast olemas ja oleks täitsa sobilik, kuid praegusi ehitushindasid arvestades, mis tegelikult on soodsad, kuluks projekti elluviimiseks vähemalt miljon. Seda raha meil hetkel pole, aga me tõsiselt mõtleme sellele projektile.“

Tapa abivallavanem Andrus Freienthali sõnul maksab jaama pargi renoveerimine pisut üle 110 000 euro. Foto: Aivar Ojaperv