Tapa valla mandoliiniorkester peab juubelit
Sel laupäeval toimub Tapa kultuurikojas kohaliku mandoliiniorkestri 10. sünnipäeva auks kontsert, kus kõlavad paljuski möödunud sajandi esimesest poolest pärit lood. Kontserdil ees ootava kõrval uurisime asjaosalistelt, kuidas ühine pillimäng alguse sai ning kui levinud on üldse praegusel ajal Eestis mandoliin.
Liisi Kanna
Tapa muusika- ja kunstikooli direktor, Tapa valla mandoliiniorkestri juhendaja Ilmar Kald rääkis, et kümmekond aastat tagasi toimus n-ö mandoliiniorkestrite loomise laine. „Kõigepealt Sakus, seejärel hakkas hea sõber Jaanus Põlder Uhtnas korraldama ning siis meie,“ meenutas Kald.
Ta nentis, et mandoliini praktiseerivaid kooslusi on muidugi teisigi, kuid kõik need on veidi vähem aktiivsed, kui nimetatud kolm. „Kui kõik saavad kohale tulla ja vilistlased kampa lüüa, siis Tapa mandoliiniorkestris on umbes 30 liiget,“ rääkis Kald, lisades, et Uhtnas ning Sakus tiba rohkemgi.
Orkestri sündi ja kiiret algust meenutas ka algkoosseisust tänaseni selle liikmeks kuuluv Piret Pihel: „Ilmar Kald tegi üleskutse ja nii me alustasime. Seejärel tuli ka Lehtsest inimesi juurde. Orkester sai alguse sügisel 2013. Veebruaris 2014 oli aga laulupäeva eelproov, kus me Uhtna orkestriga esimest korda koos mängisime, et laulupäevale pääseda. Selleks ajaks pidid esimesed lood selged olema.“
Praegu käiakse harjutamiseks koos kord nädalas. Orkestris löövad kaasa ka muusikakooli mandoliiniõpilased, esinemistest võtavad sageli osa ka vilistlased, kes küll järjepanu proovis kohal käia ei saa.
Ilmar Kald nentis, et orkester kasvaski muusikakooli juures olevate mängijate ümber, mitte vastupidi, et esmalt olnuks orkester ning siis alanuks pilli õpetamine koolis. „Kui orkester kümme aastat tagasi sündis, siis olid kõige kõvemad mängijad ikkagi noored õpilased,“ sõnas juhendaja.
Piret Pihel sõnas, et Tapa mandoliiniorkestri puhul on niisiis tegu põlvkondade ülese seltskonnaga – noorukitest pensioniealisteni. „Praegused pensionärid mängisid oma kooliajal mandoliini. Siis olid mitmel pool orkestrid. See oli üks pillidest, mida oskasid väga paljud lapsed mängida. Nüüd on teised pillid, mida koolides propageeritakse,“ mõtiskles mandoliinientusiast Pihel.
Praeguseks on siiski mandoliin taas rohkem esile tõusnud ning huviliste ja oskajate hulk kasvab. Kodumaa sajanda sünnipäeva puhul toimus koguni tuur Eesti suuremates kontserdisaalides, kus astus üles sada mandoliinimängijat. „Nüüd on oskajaid lisandunud ja kui kõik Eesti mandoliinimängijad kokku saaks, siis tuleks see arv võibolla 150 lähedale juba,“ pakkus Ilmar Kald.
Ta nentis, et juurde on tekkinud muusikakoole, kus mandoliini õpetatakse, selle pilli õpilaste arvu poolest on aga Tapa muusika- ja kunstikool ilmselt üks suuremaid. Noori juhendab Tapal mandoliiniõpetaja Tanel Sakrits, kes käib tunde andmas ka Tallinna muusika- ja balletikoolis.
Aga kui raske või kerge on siis mandoliini mäng selgeks saada? „Arvan, et siiski pigem lihtne. Kindlasti on seda oluliselt lihtsam selgeks õppida, kui viiulit, millel on samasugune häälestus. Kuna aga mandoliinil on krihvid, siis mandoliini on selles mõttes lihtsam mängida, et seal ei ole seda intoneerimise teemat, mis on viiuli puhul. Viiuliga võrreldes – eduelamus tuleb kindlasti kiiremini,“ lausus muusikakooli direktor Kald, lisades, et üle poole Tapa orkestri liikmetest on mandoliinimängu saanud selgeks nüüd täiskasvanuna, mis näitab, et selle õppimine n-ö nullist on igati jõukohane ka veidi vanemas eas.
„Aga kuuldes, mida Eesti kõige parem mängija Villu Talsi teha oskab, siis noh… tegelikult ei ole piire, mida kõike selle pilliga teha saab. Näiteks Villul oli hiljuti alles kontsert, kus nad mängisid muu hulgas ka Bachi,“ rääkis Kald, lisades, „aga meie orkestri moto on siiski, et lihtsuses peitub võlu, sest üle oma varju karata ei maksa ning meie oleme ikkagi asjaarmastajad.”
Milliseid lihtsaid, ent võluvaid palasid siis juubelikontserdil kuulda võib? „Meie kontserdi pealkiri on natukese vihjega – „Kuldrandevüü“, mis viitab Vikerraadio Heimar Lengi saatele „Kuldrandevuu“. Mängimegi väga paljusid 1930ndate ja 1940ndate, törts 1920ndategi lugusid, ka uuemaid, aga valik on natukene sarnane selle sama Lengi saatega, kus mängitakse palju tolle ajastu muusikat. Oleme sealt leidnud väga palju vahvaid lugusid, mida enda koosseisu jaoks natuke ringi sättida,“ tutvustas Ilmar Kald. „Selles „Kuldrandevuu“ võtmes meie „Kuldrandevüü“ toimuma saabki.“
„Teine oluline faktor on, et kuna valdav enamus orkestri liikmetest ei ole nooditundjad, siis lihtsam on õppida lugu, kui see on kuskil kuuldud. Kui me teame, mis lugu meil lõpuks välja peab tulema, lugu on mängijatele tuttav, siis on oluliselt lihtsam seda õppida,“ jätkas orkestri juhendaja.
„Nooremate puhul toimub õppimine muidugi natuke teistmoodi, aga nemad mängivad pilli ka oluliselt rohkem kui orkestri liikmed. Nad on väga tragid, vaatamata oma noorele eale, võtavad ikka väga nobedalt kaasa,“ tunnustas ta noori osalisi.
Kontserdil saab kuulda ka akordioni, solistina on kaasatud Indrek Jurtšenko ning konferansjee roolis lööb kaasa Margus Grosnõi. Kontsert toimub 13. aprillil kell 17 Tapa kultuurikojas.
