1930: sündis legendaarne koomik Spede Pasanen

Täna 90 aastat tagasi, 10. aprillil 1930. aastal nägi Soomes ilmavalgust poisslaps, kellele pandi nimeks Pertti Olavi. Temast kujunes Soome üks tuntumaid koomikuid ja komöödianäitlejaid, kes sai kuulsaks kunstnikunimega Spede Pasanen.

Allan Espenberg

Pertti Olavi „Spede“ Pasaneni (1930–2001) karjääri hiilgeaeg kestis üsna kaua: 1960. aastatest kuni 1990. aastate lõpuni ning sel ajal oli ta Soome üks populaarsemaid ja edukamaid meelelahutajaid. Lisaks naljameheks olemisele tegutses ta veel stsenaristi, lavastaja, produtsendi, luuletaja ja laulusõnade autorina ning oli ka leiutaja.

Pertti Olavi isa oli metsamees ja töötas kompaniis Ahlström, kuid poissi loodus ja metsad ei huvitanud. Juba alates varajasest noorusest hakkas ta huvi tundma näitekunsti, meelelahutuse, mängude, leiutamise ja spordi vastu. Nii mängis ta jäähokit ja korraldas oma maja keldris erinevaid keemiakatseid.

Oma töömeheteed alustas Pasanen veidi pärast 20. sünnipäeva, kui asus tööle raadios, kus luges ette enda kirjutatud sketše ja tegi muid nalju. Alates 1950. aastate keskpaigast hakkas ta osalema filminäitlejana episoodilistes rollides ja oli ka dubleerija.

Mõtles välja Uuno Turhapuro

Aga 1960. aastatel tegi ta mitu komöödiafilmi, mis pälvisid suurt tähelepanu ja olid soomlaste hulgas äärmiselt populaarsed. Üheks selliseks oli 1967. aastal valminud linalugu „Täiesti lollakas Soome“ (Pähkahullu Suomi), mis kujutas endast paroodiat reklaamfilmile, mis propageerib Soomet. Filmi humoorikas ja absurdne süžee oli üles ehitatud Soomega seotud erinevatele stereotüüpidele, nagu näiteks saun, Lapimaa ja põdrajaht.

Just Spede Pasanen oli mees, kes 1970. aastatel mõtles välja groteskse, hullumeelse, lõbusa ja väga koleda persooni, kes sai nimeks Uuno Turhapuro ja kes ilmus esmakordselt publiku ette 1971. aastal Pasaneni sõuprogrammis. Uunot mängis näitleja ja laulja Vesa-Matti Loiri (sündinud 1945). Uuno Turhapurost sai kiiresti erakordselt populaarne tegelane ja soomlased hakkasid teda piiranguteta armastama: näiteks esimest filmi, kus Uuno ekraanile tuli, käis vaatamas kaugelt üle poole miljoni inimese, mis on Soome kohta ebatavaliselt palju. Uuno Turhapurost vändati umbes paarkümmend mängufilmi ja teda kutsuti osalema paljudesse telesaadetesse.

Filmid olid väga populaarsed

Pasanen juhtis 1980. aastatel televisioonis populaarseid sõuprogramme „Spede Show“ ja „Speden Spelit“, kuid kokku oli ta saatejuht enam kui paarikümnes meelelahutuslikus telesaates.

Oma karjääri jooksul osales Pasanen stsenaristi, režissööri, produtsendi ja näitlejana enam kui poolesaja filmi loomisel. Lavastajana tegi ta mõnikord isegi mitu filmi aastas, mistõttu kulus nende peale vähe aega ja ka vähe raha. Kuigi soomlaste hulgas olid Spede filmid väga populaarsed, siis filmikriitikud olid hoopis teistsugusel seisukohal: kriitikute arvates olid tema filmid labased, ajuvabad, sisutühjad ja maitsetud teosed, mille vaatamisele ei tohiks normaalne soomlane sekunditki kulutada.

Tegelikult oli Spede ees dilemma: kas teha filme, mida hinnatakse kõrgelt või mida vaadatakse palju. Ta otsustas viimase ehk publiku kasuks. On arvatud, et kui Spede filme oleks rohkem tunnustatud, siis oleks ta kindlasti oma filmide kvaliteedile suuremat tähelepanu pööranud.

Pasanen oli väga mitmekülgne mees, kes nägi oma töös ja tegevuses mõtet ning oli veendunud, et huumor on sama tähtis kui sinep singile. Poliitiliselt oli Pasanen parempoolne konservatiiv ja isegi veidi anarhist ning ühtlasi ateist. Neid vaateid kasutas ta sageli oma telesaadetes, kus ta ei peljanud arutada tõsiseid poliitilisi probleeme julgelt ja huumoriga.

Põnev on mehe eluloos see, et ta oli ka viljakas leiutaja, kellena olevat välja mõelnud umbes poolsada huvitavat asja, kuid nendest patenteeriti vaid kümmekond.

2001. aastal kavandas Pasanen uut teleseriaali leiutistest, mille telekanal oli nõus oma programmi võtma. Aga nädal hiljem suri mees ootamatult 71-aastasena Kirkkonummi vallas toimunud golfimängu ajal, tal diagnoositi infarkt.

Kui 2004. aastal korraldati Soomes kõigi aegade tähtsaima soomlase hääletus, siis jõudis Spede Pasanen selles nimekirjas 17. kohale.

Hüüdnimest

Spede Pasanenist rääkides tekib alati küsimus, et mida tähendab tema hüüdnimi „Spede“. Kuigi mees ise on väitnud, et see ei tähenda absoluutselt mitte midagi, siis ühe arvamuse kohaselt on siiski tegu ingliskeelse sõna „speed“ soomendusega. Nimelt oli Pasanen nooruses tugev jäähokimees, keda iseloomustas suur kiirus hokiplatsil, mistõttu hakati teda alguses Speedy’ks kutsuma ja hiljem mugandus see Spede’ks.

Olavi Kaskisuo / Lehtikuva tehtud foto aastast 1964. Foto: commons.wikimedia.org