Aasta 1973: atentaat surnud Leninile

täna maailmas

Terrorirünnakud on saanud igapäevaelu lahutamatuteks kaaslasteks, mis tapavad igal aastal sadu inimesi. Kuid mõnikord on püütud tappa ka juba ammu surnud isikuid. Üks selline rünnak leidis aset täna, 44 aastat tagasi, kui taheti õhku lasta Moskvas asuv mausoleum koos Vladimir Lenini surnukehaga.

See atentaat pandi toime peaaegu pool sajandit pärast nõukogude riigi rajaja surma. „Ebard ja sünnijärgne moraalne idioot Lenin demonstreeris maailmale midagi koletut. Ta hävitas maailma suurima riigi ja tappis miljoneid inimesi,” kirjutas vene kirjanik, Nobeli kirjanduspreemia hilisem laureaat Ivan Bunin veebruaris 1924 ehk kuu pärast Lenini surma. Suurbritannia peaminister Winston Churchill aga konstateeris, et venelaste suurimaks õnnetuseks oli Lenini sündimine ja järgmiseks suurimaks õnnetuseks oli tema surm.

Ajaloo vältel on Lenini surnukeha kümneid kordi rünnatud, kuid kõige tõsisem atentaat leidis aset 1. septembril 1973. Sel päeval vonkles mausoleumi ees pikk saba inimestest, kes soovisid Lenini muumiat näha. Kuna oli esimene koolipäev, siis oli seal ka väga palju lapsi. Ühe klassitäie õpilaste selja taga sisenes mausoleumi ka mees, keda valvurid pidasid laste klassijuhatajaks, kuid see oli pommimees. Laste rohkus võis valvemeeskonna tähelepanu uinutada, pealegi kontrolliti tollal külastajaid visuaalselt ja muid terrorismivastaseid abinõusid (läbiotsimist, läbivalgustamist) ei kasutatud. Lenini juurde minnes tuli ainult kotid ja portfellid hoiuruumi ära anda.

Lähenenud Lenini sarkofaagile, pistis tundmatu mees käed mantlirevääri alla ja ühendas põrgumasina juhtmed. Sekund hiljem kõlas võimas plahvatus. Isevalmistatud pomm, mida ta oli hoidnud oma riiete all, tiris mehe sõna otseses mõttes tükkideks. Hukkus ka juhuslikult pommimehe kõrval seisnud abielupaar Astrahanist. Lööklaine pildus koolilapsed mööda saali laiali ja neli nende hulgast said tõsiselt kannatada. Lenini surnukeha juures viibinud valvurid said tugevasti põrutada. See oli traagilisim ja veriseim intsident Lenini mausoleumis.

Seevastu Lenini laip plahvatuses kannatada ei saanud. Kuigi lööklaine peamine jõud oli suunatud sarkofaagile, pidas kuuli- ja plahvatuskindlaks muudetud klaas vastu.

Kuna õnnetustest ja katastroofidest, veel vähem terroriaktidest, oli Nõukogude Liidus keelatud rääkida, siis salastati mausoleumis toimunud erakorraline juhtum koheselt ja sellest avalikult rääkijad said karistada. Asjaga hakkas tegelema julgeolek, mistõttu saabusid esimestena sündmuspaika KGB juht Juri Andropov ja tema asetäitja Georgi Tsinjov. Neid ootas ees hirmust värisev Kremli komandant kindral Sergei Šornikov.

Kuna pommimehest jäi alles vaid üks käsi ja fragment peast, siis pole tänase päevani suudetud terroristi isikut kindlaks teha. Mõningate kaudsete andmete põhjal oletasid uurijad, et pommipanija võis pärineda kusagilt Ukrainast, Donbassi kandist.

Plahvatuspaigast õnnestus kokku koguda siiski tükid mingist dokumendist, millest selgus, et keegi S. oli viibinud kümme aastat vanglas. Laual oli versioon maniakist, kes tahtis jäädvustada oma nime plahvatusega mausoleumis. Pikka aega mõistatati, kas leitud dokument kuulus terroristile või oli see tal kaasas selleks, et juurdlust valele teele juhtida. Ühe ajakirjanduses avaldatud versiooni järgi olevat ekspertiis kindlaks teinud, et dokument kuulus aasta varem loomulikku surma surnud inimesele. Nii jäi terrorist, kes arvatavasti elas valepassiga, tuvastamata ja ka tema motiividest ei saadud sotti.

Kallaletunge Lenini surnukehale on olnud aga rohkesti. Ründajateks on olnud nii terroristid ja dissidendid kui huligaanid ja vaimuhaiged. Lenini sarkofaagi on revolvrist tulistatud, nii kirve kui jalalöögiga purustada püütud, tindipudeliga loobitud, süljega kostitatud, kividega pommitatud, tualettpaberiga pillutud, raketipüstolist sihitud, sepavasaraga taotud jne.

  1. aasta pommiplahvatuse kõrval oli veel üks kord, kui mausoleumist püüti lahti saada lõhkeaine abil. See juhtus 1967. aasta septembri lõpus (täpset kuupäeva ei teata), kui Kaunase linna elanikust enesetaputerrorist – keegi Krõssanov – lõhkas mausoleumi sissepääsu ees pommi. Hukkus terrorist ja veel mõned inimesed (täpset arvu pole avalikustatud). Üks Itaalia naisturist jäi ilma jalgadest.

Allan Espenberg

Share This: