Jaak Aab: arengu võti on koostöö

Teisipäeval käis Lääne-Virumaal visiidil riigihalduse minister Jaak Aab. Uurisime, milliseid uuendusi on oodata seoses omavalitsuste tööga.

Liisi Kanna

Viimase nädala üheks olulisemaks uudiseks Teie vastutusalas võib pidada seda, et kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab 2020. aastal üle 2,3 miljardi. Milleks omavalitsused seda lisatulu kasutada saavad?

Nad saavad näiteks korda tehas asjad, mis on aastaid tegemata. Teame, et omavalitsused on nüüd pärast haldusterritoriaalset reformi suuremad ja eks igas omavalitsuses on pikalt tegemata töid – olgu need seotud lasteaia, kooli, tänavaehituse, kanalisatsiooni või muuga. See annab võimaluse need asjad ära teha, mitte ühekorraga, aga veidi kiiremas tempos kui siiamaani.

Kolme aasta jooksul on omavalitsuste kogutulud kasvanud pea 30 protsenti ja ka laenukoormus on langenud. Kui oli oht, et äkki ühinemistega tohutult investeeritakse ja võetakse laenu juurde, siis tegelikult on koormus vähenenud. Tulu, mis on saadud maksudest ja ka riigi eraldistest, on nii tugevalt suurenenud.

Osalesite ka möödunud nädalal Sõmerul toimunud maal elamise päeva avaüritusel, kus jäi kõlama, et kohalikule tasandile võiks anda rohkem otsustusõigust. Millised ülesanded võiks lähiaastatel veel omavalitsuste täita minna?

Üks asi, mis oleks piirkondade arengu mõttes ja regionaalpoliitiliselt oluline, on koostöös maakonna kui piirkonna arendamine. Maavalitsuste kadumisega said nad võimaluse seda kujundada. Andsime ka natuke raha, millega maakonna arendusprojekte välja töötada. Ja loota on, et kui tulevad uued Euroopa Liidu rahastamise vahendid, siis regionaalse arenduse ja kohaliku omavalitsuse investeeringute osas saavad põhiotsustajateks omavalitsused koos. Mitte Tallinnast ei öelda, et teeme seda või teist. Vaid omavalitsused siin otsustavad, millised on maakonnas prioriteetsed asjad, kuhu investeeringutoetust küsida. Harjutamegi juba seda koostööd sellega, et oleme andnud maakondlikku arendusraha, kus omavalitsused juba praegu koos otsustavad – väiksemad investeeringud, arenguprojektid.

Maal elamise päeva valguses, üks peamisi põhjuseid, miks ei tulda, on sobivate töökohtade puudumine. Millised võiks olla abinõud, kuidas maapiirkonda töökohti luua?

Eks kõik on seotud. Ühelt poolt ettevõtjad ütlevad, et siin ei ole enam tööjõudu. Kui soovitakse ettevõtlust arendada, luua töökohti juurde, siis läheb keeruliseks tööjõu leidmisega. Teisest küljest inimesed, kes ära lähevad, ütlevad, et pole piisavalt kvaliteetseid töökohti. Vastandsuunad.

Kindlasti on endiselt oluline, et toetaksime ettevõtlust, looksime sobivad tingimused – näiteks maaküsimustes, investeeringute käendamise või toetamise osas. Hea oleks, kui omavalitsusel oleks siin ka oma roll, et riik ja omavalitsus koos neid asju teeksid. Näiteks võib tuua tööstuspargid, mida Eestis on rajatud riigi, aga ka omavalitsuste toel. Ida-Virumaal toetatakse näiteks investeeringuid – kui ettevõte läheb tööstusparki või loob töökohti, siis ta saab investeeringutoetust.

Kuid järjest suurem probleem on eluase. Kui tundub, et inimesed on läinud ja eluasemeid peaks üle olema, siis tegelikult kvaliteetset eluaset enam ei leia. Nii mõnigi vallavanem on öelnud – mul on siin ettevõtjad, kes on loonud töökohti, aga inimesed käivad väga kaugelt tööle ja otsivad pinda, et töökoha lähedal elada, aga ei leia.

Rääkisime sellest täna ka omavalitsusjuhtidega, et võiksime koostöös tegeleda üheltpoolt praeguste korterelamute rekonstrueerimisega, võib-olla väga amortiseerunud tuleb ka maha lammutada, aga samuti uute ehitamisega. Lisaks küsiti, kas riik plaanib edaspidi munitsipaalüürielamute toetust anda, ma arvan, et plaanib.

Mainisite maakonnaülese koostöö tõhustamist. Kas tulevikusuunaks võiks olla maakonnasuurused omavalitsused?

Kui praegune valitsus leppis kokku koalitsiooni põhimõtted, otsustasime, et sundliitmisi lähiajal ei tule. Vähemalt selle valitsuse programmis neid ei ole, mis edasi tuleb, ei oska öelda. Ainukese asjana jätsime veel mõtlemiseks, kas taastada 2021. aastal vabatahtliku ühinemise toetus, et kui keegi soovib ühineda, siis saab selleks veidi raha juurde.

Otsustasime, et vägisi piiride muutmist ei tee, sest kõigepealt on vaja omavalitsused nendes piirides normaalselt tööle saada. Nad peavad rakendama oma uued struktuurid, lisaks võeti maavalitsustelt osa funktsioone üle – näiteks juba nimetatud maakonna arendamine, ühistranspordi korraldamine jne. Need asjad peab käima saama.

Riigihalduse minister Jaak Aab.

Foto: Liisi Kanna