Kaitseväe küberväejuhatus aitab terviseametil infosüsteemi luua

Kaitseväe küberväejuhatus toetab kaitseliidu küberkaitseüksust terviseameti abipalve osas kolme küberajateenijaga, et aidata luua tööriist andmete paremaks töötlemiseks ning visualiseerimiseks.

„Kaitseliidu küberkaitseüksus sai sel nädalal ametiabitaotluse toetada terviseameti kriisistaabi tegevust oma vabatahtlike analüütikute ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistidega, et üheskoos erinevate andmeallikate abil tagada dünaamiline ja kiire olukorrapilt võitlusest COVID19-ga. Seda toetust pakume kuni eriolukorra lahenemiseni ning mul on hea meel, et meie vabatahtlikke toetavad nende tegevuses kaitseväe küberväejuhatuse ajateenijad,“ ütles kaitseliidu küberkaitseüksuse pealik Andrus Padar.

„Küberajateenijate üks osa sõjalisest väljaõppest on olukorrateadlikkuse infosüsteemi arendamine. Arendusüksusse valitud sõdurid on vabatahtlikud ning kõrgelt motiveeritud panustama Eesti riigikaitsesse ka hilisemas reservteenistuses. Lisaks tehnilistele arendusoskustele teavad nad ka hästi oma põhilise tellija, militaarpoole, iseärasusi,“ ütles kaitseväe küberväejuhatuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskuse arhitektuuri- ja arendussektsiooni projektijuht kapten Tarmo Aia.

Kuna terviseamet kasutab juba praegu ühendstaabi funktsionaalsust, siis on see töökeskkond küberväejuhatuse ajateenijatele olemuselt juba tuttav, mis võimaldab pakkuda infosüsteemi käitlemisel võimalikult kiiret ja tõhusat toetust.

Praeguseks on küberajateenistuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia väljaõpet läbivad ajateenijad jõudnud küberinseneri väljaõppe lõppfaasi, kuid juba eelnevalt on nad panustanud mitmetesse kaitseväe projektidesse, peamiselt side- ja infosüsteemide vallas. Küberajateenijate väljaõppe hea tase sai kinnitust ka Digiriigi Häkatonil 2.0, kus saavutati kõrgeid kohti ja viidi ellu mitmeid häid ideid. Lisaks on nad arendustöö käigus õppinud tundma erinevaid tehnoloogiaid nagu geoinfosüsteemid, andmete süstematiseerimine, kogumine ning jagamine, mille osas terviseamet praegu küberväejuhatuse abi just vajabki.

„Lähtudes eeltoodust, siis usun, et suudame oma teadmiste ja oskustega aidata terviseametil saada parem ülevaade,“ lisas kapten Aia.

Alates eriolukorra kehtestamisest on üle 1200 kaitseliitlase ja naiskodukaitsja osalenud kriisi lahendamisel nii politsei- ja piirivalveameti, terviseameti kui häirekeskuse toetamisel. Igapäevaselt on eesliinil umbes 200 kaitseliidu ja naiskodukaitse vabatahtlikku.

2018. aasta 1. augustil tööd alustanud küberväejuhatus (KÜVJ) koondab endas kaitseministeeriumi valitsemisala küberalast kompetentsi. Väejuhatuse ülesanneteks on operatsioonide korraldamine küberruumis, kaitseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia korraldamine, valitsemisala küberturbe ja kaitseväe peastaabi töökeskkonna tagamine, sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine ning formeerimise korraldamine, küber- ja juhtimistoetuse alaste võimete arendamise juhtimine ning koordineerimine, kaitseväe teavitustöö toetamine ja tagamine ning infooperatsioonide korraldamine.

Küberajateenistus võimaldab heade IT-erialaste teadmistega noorel jätkata erialast arengut ning panustada riigikaitsesse oma erialaste teadmistega.

Kuulutaja

Foto: mil.ee