Lihatööstuste käive kasvas, vorstitootmine langes

liha tootmine

Eesti lihatööstussektori käive kasvas 2013. aastal 302,5 miljoni euroni, mis tähendab 16,1protsendilist suurenemist võrreldes aasta varasemaga, selgub Põllumajandusministeeriumis valminud Eesti lihatööstussektori ülevaatest. Käibe kasv ei tähenda otseselt toodangumahu kasvu: liha toodeti mullu küll pisut rohkem kui tunamullu, aga vorsti vähem kui isegi 2007. aastal.

Tekst: Aivar Ojaperv

 

Lihatööstussektori 302,5 miljoni euro suuruse müügitulu juures teeniti Statistikaameti lühiajastatistika andmetel 10,9 miljonit eurot kasumit, mis on aasta varasemaga võrreldes 2,4 miljoni euro võrra enam.

“Müügitulu kasvu põhjuseks on toodangumahtude kasv ja varasemast suurem müük nii sise- kui välisturul. Lisaks panustas müügitulu suurenemisse liha ja osa lihatoodete kallinemine,“ ütles Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti pressiteenistuse vahendusel.

Statistikaameti esialgsetel andmetel eksportis lihatööstussektor 2013. aastal toodangut 30,6 miljoni euro väärtuses, mis on aasta varasemast 2,6 protsenti enam. Lihatööstustesse investeeriti mullu 9,4 miljonit eurot, enamik sellest masinatesse ja seadmetesse (41 protsenti).

Eesti lihatööstussektoris tegutses Statistikaameti lühiajastatistika andmetel 2013. aasta lõpu seisuga 55 ettevõtet, kus töötas kokku 2731 inimest. See moodustas 19,8 protsenti toiduainetööstuses hõivatud inimestest.

Sealiha jätkuvalt esikohal

“Eesti lihatööstussektori käibekasv on minu teadmiste põhjal statistiline ega peegelda tegelikkust, sest Tallegg hakkas septembris 2012 oma portfelli täies mahus müüma Rakvere Lihakombinaadi kaudu,” täpsustas Rakvere Lihakombinaadi äridirektor Margus Venelaine. “Ehk siis: Talleggi käive on 2013. aasta numbrites sees kaks korda. 2012. aastal oli selline olukord neli kuud.”

Statistika põhjal tarbib eestlane kõige rohkem sealiha (47,2 protsenti), järgnevad linnu- (33,6) ja veiseliha (15,2 protsenti). Nii sea- kui ka linnuliha tarbimine on tõusnud, veiseliha osakaal aga väheneb pidevalt.

“Liha üldine tarbimine on stabiilne,” märkis Venelaine. “Linnuliha tarbimine kasvab, veiseliha oma langeb, seda eelkõige kõrge hinna tõttu.”

Sama arvas ka OG Elektra omanik Oleg Gross. “Üks põhjus väheses tarbimises on kõrgem hind kindlasti,” leidis ta. “Samuti eelistavad tootjad lihatoodetes, näiteks vorstides kasutada sea- ja linnuliha, mis on odavamad. Veiseliha tootmine on keerulisem ja lõppude lõpuks on eestlane just sealiha maitseomadustega harjunud, eelistades siga juba ainuüksi sellepärast.”

“Lisaks on Eesti turul veiselihast nappus,” jätkas Gross. “Tootja peab seda välismaalt sisse ostma ning ei saa kvaliteedis lõpuni kindel olla.”

Sealiha eluskaalu keskmine sisseostuhind tööstustele oli 2013. aastal 1.47 eurot kilogramm ja keskmine jaehind 5.43. Veiselihal olid vastavad näitajad 2.41 ja 7.22. “Suurt hinnakõikumist tööstuste vahel ei ole, sest turg reguleerib,” selgitas Oleg Gross. “Aga siiski: meie ettevõttes on keskmine jaehind kindlasti madalam.”

Mille tootmine on tööstusele kasumlikum – toorliha, kulinaariatooted, vorst? “Kasulik on toota ja müüa kõike tasakaalus,” vastas Gross. “Siga peab müüki jõudma võimalikult suures sortimendis, et tarbija saaks valida.”

Vorstide kvaliteet paraneb

Statistikaameti andmeil toodeti 2013. aastal Eestis 32,3 tuhat tonni vorsti, mis on viimase viie aasta madalaim näitaja. Viimati oli vorstitootmine umbes samal tasemel (32,4 tuhat tonni) 2007. aastal, aga näiteks 2010. aastal oli toodangu kogumahuks 36,7 tuhat tonni.

“Rakvere Lihakombinaadi vorstide ja teiste valmistoodete müük Eestis on kasvanud, kuid seda pigem paremate toodete ja müügitöö kui turu kasvu tõttu,” märkis Rakvere Lihakombinaadi äridirektor Margus Venelaine.

Oleg Grossi sõnul on tema ettevõttes umbes sama olukord: vorstitoodete tootmine ja müük on jäänud viimaste aastate tasemele, kuid selle saavutamiseks on tulnud tootmisse investeerida ja vorstide kvaliteeti tõsta. “Tarbija on aru saanud, mis on tervislik ja mis mitte,” arutles Gross. “Vorsti töödeldakse termiliselt ja pikka aega, vorst sisaldab palju muid aineid peale liha. Ma ise näiteks eelistan samuti toorlihast tooteid vorstile. Kui ostad ikka värske lihatüki või pooltoote – näiteks šnitsli, siis on raske alt minna.”

OG Elektra kasvatab Annikvere sigalas osa toorainest endale ise. Foto: arhiiv