Loomaarst Tiina Toomet: lemmikloom on holistiline tervendaja

 toomet

Seda, et suhtlemisel lemmikloomaga on loomaomanikule tervistav mõju, on loomaarst Tiina Toomet lapsest saadik teadnud. Kuid selles, et kassidel võivad olla tervendajavõimed, oli tal isiklikult võimalus veenduda alles täiskasvanueas.

Kaire Kenk

„Muistsed egiptlased kohtlesid kasse nagu jumalaid. Ilmselt polnud kasside tervendavad võimed saladuseks juba toona. Kuigi kassid ei pruugi olla päris jumalad, on nad vähemasti meditsiiniline ime ja suurepärane abivahend elus stressiga toime tulekuks. Kassid on tõepoolest ühed parimad holistilised tervendajad maailmas, olgu siis probleemiks depressioon, ärevus, stress või mõni füsioloogiline tervisehäda,“ arvas loomaarst Tiina Toomet.

Ise sai ta kassi tervendavat toimet kogeda Türgis. „Jäin külaskäigul sõbranna juurde haigeks. Tõenäoliselt reisiärevusest ja seal külmetamisest sain mingi viiruse – hääl kähises, külmavärinad, palavik,“ jutustas loomaarst.

„Ööbisin Istanbulis tuttava juures, kes pidas kahte kassi. Üks oli täielik memmekas, puhas sülekass. Teine aga – üleni valge, majesteetlik, nimeks Lumi – ei teinud minust üldse välja. Proovisin siis oma palavikuga magama jääda, kui keset ööd tundsin mingit raskust rinnal. See „kass, kes kõnnib omapead“ oli öösel mulle kaelaauku magama roninud! Ei hakanud teda ära ajama ning juba hommikul tundsin end kordades paremini. Minu jaoks on tegu täiesti seletamatu juhtumiga,“ vangutas Toomet pead.

„Aga mulle meeldib mõte, et Lumi tegi mu terveks. Arvan, et kassid tunnetavad inimese haigust ning oskavad inimest tervendada,“ lisas ta.

Uuringud lemmikute tervendavast toimest

Aastate jooksul on Toomet kogunud lemmikloomade tervendava toime kohta hulga teadusinfot.

„Eestlaste keskmisi tervisenäitajaid arvestades võib kõige olulisemaks pidada fakti, et kassipidajatel on väiksem südameinfarkti oht. Minnesota Ülikooli Stroke’i instituudi uurijad jälgisid 10 aasta jooksul pea 4500 täiskasvanut vanuses 30-75 aastat ning leidsid, et kassipidajatel on 30 protsenti väiksem risk surra südameinfarkti kätte võrreldes inimestega, kel kodus kassi polnud,“ rääkis Toomet.

„Sama arvatakse muide ka koerapidamise kohta, aga sedalaadi pikaajalist uuringut ette näidata veel ei ole,“ lisas ta.

Loomaarst selgitas, et kassid tekitavad nurrudes vibratsioone sagedusel 20-140 Hz, mis mõjub teraapiliselt mitmete haiguste puhul. „Hiljutised uuringud kassi nurrumise võnkesageduse kohta näitavad, et sellel võib olla kehale raviv toime – sealhulgas stressi maandav, hingamisprobleemide korral aitav, vererõhku alandav, haavade, lihaste vigastuste ja põletike paranemist kiirendav, südameatakke ennetav ja luid tugevdav mõju.“

Lisaks rääkis Toomet, et kassid ja koerad mõjutavad ühe erilise hormooni – oksütotsooni taset meie veres. See on hormoon, mis tekitab hea enesetunde, seostatakse armumise ja armastustundega, sel on kehale erakordselt tervendav toime. Kassi silitamine vähendab stressi ja ärevust kiiremini kui ükski teine meetod. „Akadeemilises ajakirjas Frontiers of Psychology avaldatud uuringus leiti, et oksütotsiinisüsteemi aktiviseerimisel on tähtis roll meie vaimse tervise parandamisel. Suhtlemine lemmikloomadega suurendab meie usaldust kaasinimeste vastu ning empaatiat, vähendab agressiivsust ja parandab õppevõimet,“ sõnas ta.

Loomaarst kirjeldas, et lemmikloomaga mängides vallanduvad ajus ka serotoniin ja dopamiin, mis alandavad samuti stressi ning tugevdavad immuunsüsteemi. „Need on kaks neurokemikaali, mis mängivad olulist rolli meie meelerahu ja heaolutunde tekkimisel. Just seetõttu on nn teraapiakoerad osutunud nii efektiivseteks – juba paari minuti järel väheneb nendega suhtlevatel inimestel ärevus, alaneb vererõhk ning serotoniini ja dopamiini tase veres suureneb.“

„Raskes stressiseisundis on ülesannetega kergem toime tulla, kui koer on läheduses. Koer vähendab stressi nii töökohal kui ka abielupaaride omavahelistes suhetes, selle kohta on olemas lausa teaduslik uuring,“ kinnitab Toomet.

Ühes teises uuringus vaadeldi tema sõnul lemmikloomade mõju eakate inimeste meeleolule ja elukvaliteedile. Juba pooleaastane lemmikloomateraapia vähendas neil depressiooni sümptomeid, nende elukvaliteet paranes ja funktsionaalne toimimine samuti.“

Uuritud on ka koduloomade mõju lastele ning leitud, et lapsed, kes kasvavad koeraga kodus, on oma esimesel eluaastal 31 protsenti tervemad kui nende eakaaslased, kelle kodus pole koera. Samamoodi on lood kasside lähedusega, mil immuunsüsteem on 6 protsenti tugevam kui loomavabas kodus kasvanud lapsel.

Lemmikloom – parim sõber

„Lemmikloom on lihtsalt kaaslane. See on kõige tähtsam põhjus, miks lemmikut üldse endale võtta. Ta on alati rõõmus sind nähes, armastab sind tingimusteta. Ta ei kritiseeri sind ega anna sulle hinnanguid. Ta on lihtsalt sõber, seltsiline, kaaslane,“ ütles Toomet.

„Vanemas eas tunnetavad paljud inimesed ka Eestis sageli üksildust – lapsed on kaugel, sõbrad muudkui kaovad kõrvalt. Koerad hoiavad ära eraklikkust, see on kognitiivse taandarengu ja haiguste ravis väga oluline. Koer annab igale inimesele veel ühe põhjuse üles tõusta – ma pean üles tõusma ja oma sõbra eest hoolitsema,“ jätkas ta.

„Mina isiklikult arvan, et loomad on spirituaalselt tervendavad olevused. Nad ei usutle, ei halvusta ega klatši sind. Loomad lihtsalt pakuvad sulle armastust ja kiindumust. Kuna me teame, et nende seltsis ei pea kedagi teist teesklema, oma tundeid varjama, ei ole meil loomade läheduses ka mingit ärevust. See osa ajust, mis kohmetuse või ärevustunde korral aktiveerub, on loomadega suheldes täielikus puhkeseisundis,“ ütleb Toomet.

Niisamuti annab koerapidamine üksikutele hea võimaluse eraldatuse müürist välja murdmiseks. „Me ei lähe ju oma eakaaslase juurde ja ütle talle: „Oi, kui kena te välja näete!“ Inimene võib lihtsat tutvumissoovi väga valesti mõista. Aga küsimine: „Küll teil on ilus koer! Kui vana ta on? Mis ta nimi on?“ paneb enamasti kõik loomaomanikud heldima.“

 

Foto: erakogu

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga