Nimekomisjon Lahemaa valda heaks ei kiida

dsc_0676

Käimas on Vihula ja Haljala valla ühinemisteemalised rahvakoosolekud. Huvilistega arutatakse nii lepingu punktide kui 5000 elaniku kriteeriumiga seotud probleeme.

Liisi Kanna

Haljala vallavanem Leo Aadel rääkis Haljala Rahvamajas toimunud rahvakoosolekul, et ühinemiskõnelused Kadrina vallaga ei viinud kusagile ning seetõttu otsustati need viisakalt lõpetada. „Läbirääkimised Vihulaga on kestnud lühikest aega, kuid olnud konstruktiivsed,“ sedastas Aadel.

Ühinemisel ei ületata aga praeguses seaduses ette nähtud 5000 elaniku piiri. 1. oktoobri seisuga oli Haljala vallas 2488 ja Vihula vallas 1934 elanikku.

„5000 kriteeriumile on palju vastuseisu,“ sõnas Haljala vallavanem ning kirjeldas kaht võimalikku lahendust. „Esiteks, kui riigikohus leiab, et kriteerium on põhiseadusega riives. Teiseks, kui moodustatav koalitsioon avab seaduse uuesti ja teeb seal muudatusi.“

Kui 5000 elaniku miinimumpiir jääb, ootab tulevast valda ees sundliitmine. „Ka siin on kaks võimalust. Võidakse liita Kadrinaga, selle me tõenäoliselt vaidlustaksime, kui ebaloogilise lahenduse. Teine võimalus on Rakvere ja Sõmeru liitumisel moodustuva vallaga liitmine. Selle kohta on aga Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev öelnud, et siis vaidlustavad nemad,“ selgitas Aadel keerulist olukorda.

Aadel rääkis, et lisaks elanike arvu kriteeriumile on kohtus vaidlustatud ka sundliitmise tähtajad, mis jätavad selle elluviimiseks väga vähe aega.

Ühinemisleping

„Jõudsime juba kõneluste alguses selleni, et lepingusse tuleks kirjutada ainult hädavajalikud asjad, mitte määrata igas valdkonnas ära täpne tegevuskava järgmiseks neljaks aastaks,“ selgitas Vihula vallavanem Annes Naan ühinemislepingu olemust. Ta lisas, et detailne lahtikirjutamine muudaks tulevase volikogu jaoks otsuste tegemise keerulisemaks.

„Me ei joonistanud ka struktuuri ette,“ lisas Naan.

Küll aga on lepingus toodud, et valla nimeks peaks saama Lahemaa vald. Aadli sõnul on nüüdseks selge, et kohanimenõukogu seda heaks ei kiida. Põhjendusi olevat mitmeid, tõenäoliselt olulisim see, et Haljala ja Vihula alale jääb alla poole Lahemaa rahvuspargist. Seega on nimeküsimus lahtine.

Tulevase valla keskus hakkab paiknema Võsul, teeninduskeskused asuma nii Võsul kui Haljalas. Aadel nentis, et teenuste kättesaadavus jääb samaks.

Lepingu järgi jääb koolivõrk samaks. „Analüüsime selle ühtse juhtimise alla viimist,“ sõnas Haljala vallavanem ning lisas, et püütakse tagada ka tasuta toit nii lasteaialastele kui põhikooliõpilastele.

Annes Naan peab oluliseks, et uues vallas suudetaks tagada sotsiaaltoetused ja soodustused ning seda mitte väiksemas mahus kui need kummaski vallas enne olid.

Haljala-Vihula ühinemisleping ei ole küll väga detailne, see-eest kuulub lisana selle juurde hea tahte kokkulepe, kus välja toodud tulevase valla arengu põhimõtted.

Vähe huvilisi

Palju on üle Eesti juttu sellest, et inimeste huvi kodukohas toimuva ühinemise vastu on leige ning rahvakoosolekutel osalemise aktiivsus madal. Seda võib öelda ka Vihula-Haljala näitel. Haljala vallas peetud kolmel koosolekul osales kokku maksimaalselt poolsada inimest: Aasperes seitse, Essus kaheksa ning Haljalas paarkümmend. Seejuures on Haljalas elanikke 2500 kanti.

Ka rahvahääletustest osavõtjate arv on paljudes kohtades kasin. Ekstreemsema näitena võib tuua Valga, kus oma seisukohta avaldamas käis alla ühe protsendi elanikest. Haljala ning Vihula valdade elanike aktiivsus ja meelsus selgub järgmise nädala jooksul, mil sealne küsitlus toimub.

Haljala vallavanem Leo Aadel (paremal ) tutvustas lepingu olulisemaid punkte. Kohal viibisid ka Vihula valla esindajad. Foto: Liisi Kanna