Rakvere linnavolikogu käis väljasõidul Jõhvi

Jõhvis

Kolmapäeval, 7. veebruaril väisas Rakvere linnavolikogu Jõhvi Kontserdimaja, et saada selgust, kas või kuidas Arvo Pärdi nimelise kultuurikeskuse projektiga edasi minna. Järgmisel nädalal aga on plaanis sarnane väljasõit Viljandisse tutvuma Pärimusmuusika aida ja Ugalaga.

Seidi Lamus-Tšistotin

Kuna Rakverel on käsil ja paanis mitmed projektiarendused korraga, tuleb hakata tegema valikuid ning prioriteedid paika panna. „Rakvere linnal on tohutu potentsiaal murda end taaskord pikkadeks aastateks, aastakümneteks, välja unise maakonnakeskuse rollist,“ selgitas linnapea Marko Torm.

„Tervisekeskuse ehitus, Töö- ja Tehnoloogiakeskuse rahastuse taotlemine, Riigigümnaasiumi loomine, Arvo Pärdi nimelise kultuurikeskuse projekt, Vallimäe arendus, Pika tänava rekonstrueerimine. Lisaks veel Karmeli Koguduse eestveetav kirikla ehitus, disgolfi rada linnaruumi, virgestusalade ehitus, Vaala- ja Põhjakeskuse suunaliste kergliiklusteede rajamine ning kõik jooksvad asjad lisaks. Seda kõike ainult taristu investeeringute poolelt,“ loetles Torm.

Jõhvi kontserdimajas tegi kahetunnise ekskursiooni Piia Tamm, kes oli esimesest päevast hoone sünni juures. Kohapeal sai selgeks, et kaasaegse kontsertsaali tööle saamine on nii rahaliselt kui ka töömahult väga tõsine väljakutse. Rajamis- ja kasvuraskusi on Tamm kogenud palju: „Projekti ennast tuli kaheksa korda muuta ja tänaseks päevaks on välja vahetatud kogu tehnikapark.“

Nüüdseks on kaardistatud enamuse Rakvere kultuurikollektiivide ootused, vajadused ja kõrvutatud neid olemasolevate lähteandmetega. Hinnatud on nii kohtade arvu majas kui parklavõimekust. Tehtud suur töö trasside ja kommunikatsioonide osas, kaardistatud võimalusi galerii funktsioonide avardamiseks ja uuritud võimalusi saali tasapinna muutmiseks. Lisaks vaagitud veel küsimusi lava sügavusest teenindusruumide rohkuseni välja.

„Kui kogu tehniline pool kõrvale jätta, siis jääb ikka küsimus laenu mahust ja vähemalt kaudsest tasuvusest. Kui palju suudame maja välja rentida, kui palju ise korraldada eripalgelisi sündmusi? Milline personalikoosseis on vajalik maja normaalseks toimimiseks ja heaks müügitööks? Millised projektid võivad sellel puhul linnas järgmise kuni kümnekonna aasta jooksul jääda tegemata ja kui palju suudame oma inimesi peale kasvatada kultuuri veelgi enam tarbima ja taaslooma?“ loetles Torm õhkus rippuvaid küsimusi, milledele väljasõitudega selgust püütakse saada.

Esimese külaskäigu lõpuks oli osalejate nägudel küll rohkem nõutust kui selgust – kas keskenduda juba rahastuse saanud projektide edendamisele või püüda leida võimalikult häid lahendusi ka Arvo Pärdi nimelise kultuurikeskuse rajamiseks. „Küsimus on alati valikutes ja piisava info olemasolus, antud hetkel, parimate otsuste langetamiseks,“ sedastas meer.

Marko Torm: „Väljasõitude mõte ongi ikka selles, et võimalikult suur inimeste ring saaks lisaks „meeldib-ei meeldi“ ja „usun-ei usu“ seisukohtadele ka silmaringi laiendada – kuulata teiste kogemustest, kuidas taoliste majade ehitamine ja elus hoidmine toimub. Siis tulevad ka läbikaalutud otsused Rakvere heaks.“

 

Piia Tamm: „Ise näeksin pigem seda, et teatris käivad virukad Rakveres ja kontserdil Jõhvis.“

 

Fotol Piia Tamm selgitamas rakverelastele kontsertsaali tehnilisi lahendusi. Foto: Seidi Lamus-Tšistotin

Share This: