Seiklusorienteerumine laienes Lõuna-Eestisse
Viiendat aastat läbi viidav seiklusorienteerumise projekt üllatab tänavu uuendustega – mindi üle kontrollpunktide lugemise tehnoloogilisele lahendusele ning osa võtavad ka omavalitsused väljaspool Lääne-Virumaad.
Liisi Kanna
Seiklusorienteerumine on Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste ühisprojekt, mille käigus püstitatakse samal perioodil erinevatesse piirkondadesse orienteerumisrajad. Tänavu kestab seiklusorienteerumine 18. maist kuni 30. juunini ning läbimiseks on üles seatud 23 rada. Igaüks saab valida endale sobivad rajad ning läbida neid meelepärasel ajal.
Eesmärgiks on suunata enam inimesi vabas looduses liikuma ning läbi selle panustada Eesti elanike tervisedendusse. Ettevõtmist toetab Lääne-Viru maakonna tervisenõukogu, kes ka viis aastat tagasi mõttele selline üritus ellu kutsuda tuli.
„Tookord võeti ühendust Piret Laidrooga, kes orienteerumise vastu huvi tunneb ning mõttevahetuste tulemusel sündis Lääne-Virumaa seiklusorienteerumise projekt. Nüüdseks on üritus kasvanud üha suuremaks ning selle toimumise aeg on aastatega oluliselt pikenenud,“ märkis tervisenõukogu esinaine Sirli Kapper, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu turvalisuse ja rahvatervise spetsialist.
„Tänavu on maakonna kohalike omavalitsuste aktiivsete esindajate ja spordijuhtide eestvedamisel seiklusorienteerumine esmakordselt ülemaakondlik ühisprojekt, kuhu on kaasatud koostööpartnerina Eesti Tervislike Omavalitsuste Võrgustik. Eestvedajateks on Viru-Nigula, Kadrina ning Rakvere vald,“ selgitas tervisenõukogu esinaine.
Seiklusorienteerumise üks projektijuhte ning eestvõtja, Viru-Nigula valla spordijuht Ainar Sepnik rääkis, et just Eesti Tervislike Omavalitsuste Võrgustiku kaudu jõuti selleni, et tänavu löövad lisaks kõigile Lääne-Virumaa omavalitsustele kaasa ka Jõgeva, Põltsamaa, Põlva ja Võru vald.
„Rakvere linn ja Viru-Nigula vald kuuluvad sellesse võrgustikku ja kui Rakveres toimus ühisüritus, siis tutvustasin meie projekti. Algselt pidi osalema kuus-seitse liiget, aga mõni loobus viimasel hetkel,“ sõnas Sepnik, viidates koroonaviirusest tingitud olukorrale.
Projektijuht tõdes, et ettevalmistusperiood oli tänavu üsna pingeline. „Töötasime kolme ajakavaga. Lõpuks läks käiku plaan A – algus 18. mail. Juhuslikult sama päev, kui lõppes eriolukord,“ lausus Sepnik.
Eeltööle lisas keerukust ka uue süsteemi kasutuselevõtt – orienteerumine toimub tänavu mobiilirakendus MOBO abil. „Juba varem mõtlesime, et võiks tehnoloogiale üle minna. Paberimajandus on kulukas ja keskkonnasäästlikkus on samuti meie jaoks oluline,“ rääkis Sepnik, tõdedes, et uus süsteem välistab küll paraku teatud vanusegruppide aktiivse osaluse, kuid tänavu oli uuendus vajalik.
MOBO-le oli olnud hea tagasiside, kuigi see ei ole korraldaja vaates just lihtne rakendus. „Just arendusfaasis oli keeruline – sisestada sinna 12 omavalitsuse info ja rajad, paljude inimeste erinevate nägemustega,“ tõdes projektijuht.
„Lisaks tegime statistika arenduse,“ märkis Sepnik, selgitades, et projekti toetab ka tervise arengu instituut ning nende jaoks on andmete kogumine oluline.
Korraldaja tõdes, et inimeste nutioskused on erinevad ning nagu iga uue asjaga oli esimestel päevadel veidi segadust. „Samas kui laed rakenduse alla ja teed kõik samm-sammult, siis on väga lihtne, lähed rajale ja naudid,“ julgustas Sepnik.
Esimestel nädalatel on osalus olnud aktiivne – kolmapäevase seisuga 912 külastust. Korraldajatele teeb eriti rõõmu just vahetu tagasiside, ka kriitika. Seiklusorienteerumisel on küll kodulehekülg, kuid operatiivne infovahetus toimub Facebookis.
„Seal jagame ja vahetame infot – millisele rajale sobiks minna lapsevankriga, kuhu rattaga jne. Ja kohe alguses hakati postitama. Kahepoole suhtlus on suur pluss,“ sõnas Sepnik, tuues välja, et näiteks Rakveres oli mitu punkti paigast ära ja inimesed andis sellest kohe teada.
Liikumise ja tegutsemislusti kõrval saab seiklusorienteerumise ühe aspektina tuua välja ka majanduse turgutamise. „Minnakse maakohta, kes teeb kohalikus toitlustusettevõttes lõuna, kes ostab külapoest seltskonnale jäätist,“ näitlikustas projektijuht, tuues ühtlasi välja, et just hiljuti jagati kogemust, kus pere oli Lõuna-Eestisse seiklusorienteeruma läinud ning ka sealset majutusteenust kasutanud.
Just seepärast ongi tänavu seatud auhinnaloosis osalemise eelduseks, et läbitud oleks radu kümnes omavalitsuses – nii minnakse seiklema ka kodumaakonnast kaugemale.
