Eesti Keskkonnauuringute Keskus kutsub hajaasustuses elavaid salv- ja puurkaevude kasutajaid osalema uuringus, et koguda infot kaevude joogivee kvaliteedi kohta. Lääne-Virumaal on kavas võtta proove 80 kaevust.

 Liisi Kanna

Maapiirkondades saadakse joogivett enamasti isiklikust salv- või puurkaevust. Kokku on selliste kaevude, mille üle Terviseamet järelevalvet ei teosta, kasutajaid ligi 200 000 inimest ehk 15 protsenti Eesti elanikkonnast.

Kaevude hulgas on ka vanu ja amortiseerunuid, millest joogiks võetav vesi võib ohustada inimeste tervist. Kaevude joogivee kvaliteedi väljaselgitamiseks alustab Keskkonnaministeerium koostöös Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜga uuringut.

Kokku plaanitakse vahemikus järgmise aasta veebruarist augustini võtta joogiveeproove 1000 hajaasustuspiirkonnas olevast veevärgist. Virumaal on kavas 235 proovivõttu: Lääne-Virumaal 80 ja Ida-Virumaal 155.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse projektijuht Vallo Kõrgmaa kutsus endast märku andma eelkõige neid maapiirkonnas elavaid inimesi, kes kasutavad joogivee saamiseks salvkaevusid. „Just salvkaevude vee kvaliteedi kohta napib kõige enam infot,“ lausus Kõrgmaa.

Projektijuht täpsustab, et uuringusse soovitakse kaasata nii salv-  kui ka puurkaevude omanikke. Samuti on eelneva kokkuleppe saavutamisel võimalik kooskõlastada proovivõtuaegu. „Alustame proovivõtuga küll veebruaris, kuid oma töö paremaks korraldamiseks palume inimestel, kes oma joogivee kvaliteedi vastu huvi tunnevad, endast juba praegu teada anda,“ julgustas ta.

Uuringus osalemiseks tuleb täita elektrooniline küsimustik Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kodulehel (www.klab.ee/joogiveeuuring) hiljemalt 17. detsembriks või helistada 6 112 946  ja 7 307 277.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Virumaa osakonna juhataja Allar Aron märkis, et kõik osalejad kaasatakse vabatahtlikult ning võib ka juhtuda, et soovijaid tuleb rohkem, kui uuringus proove ette nähtud on. „Sellisel juhul valitakse piirkondade ja põhjaveekihtide järgi,“ nentis Aron.

Varasemate uuringute kohta rääkis Virumaa osakonna juhataja, et näiteks Ida-Virumaal on Terviseamet analoogilise uuringu läbi viinud, Lääne-Virumaa kui maakonna olukorda aga eraldi uuritud ei ole.

Aron märkis, et Terviseamet kontrollib vee kvaliteeti nii ühisveevärkide jaotusvõrgus kui ka joogiveeallikas. Lisaks tehakse Lääne-Virumaa alal paiknevates Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite seirejaamades põhjaveeseiret ning maakonda jääval nitraaditundlikul alal teostatakse nitraaditundliku ala põhjaveeseiret.„Veemajanduskavad käsitlevad põhjavett põhjaveekogumitena ning Lääne-Virumaal on neid mitmeid ja nende piirid ulatuvad sageli Lääne-Virumaast kaugemale. Lääne-Viru maakonda ei käsitleta eraldi ka riiklikes seireprogrammides ja sellest tulenevalt pole võimalik hetkel öelda, milline on kaevude üldine kvaliteet võrreldes ülejäänud Eestiga,“ selgitas Aron.

Kõigis järgmisel aastal võetavates joogiveeproovides analüüsitakse järgmisi näitajaid: mangaan, raud, pH, hägusus, lõhn, värvus, Escherichia coli, enterokokid, coli-laadsed bakterid. Piirkondade eripäradest lähtuvalt uuritakse aga muidki andmeid.

„Lääne-Virumaal on põhjavesi enam mõjutatud põllumajandusest, mistõttu analüüsime osades proovides lisaks tavanäitajatele taimekaitsevahendeid ja nitraate. Ida-Virumaal on plaanis näiteks täiendavalt uurida fenoole ja naftasaaduseid, tulenevalt selle piirkonna eripärast,“ kirjeldas Aron meie piirkonna iseärasusi, lisades, et Lääne-Virumaa eripäraks on ka paiknemine Pandivere kõrgustikul, mis on Eesti mastaabis üks kõige olulisem põhjaveekihtide toiteala.

Uuringus osalenud inimestele antakse tagasisidet nende joogivee kvaliteedi kohta ning koostöös Terviseameti ja kohalike omavalitsustega nõustatakse nii tulemuste kui ka vajalike parendusmeetmete osas.

Töö tulemusena kavandatakse meetmeid joogivee kvaliteedi parendamiseks ning koostatakse eraisikutest kaevuomanikele suunatud juhendmaterjal hajaasustuspiirkonnas paiknevate majapidamiste kaevude joogivee nõuetekohasuse saavutamiseks ja terviseohutuse tagamiseks.

Foto: terviseamet.ee