Tark talitamine vähendab tuleohtu

IMGP9610

Vaatamata sellele, et Päästeamet juhib pidevalt ja jätkuvalt tähelepanu küttekolletele, on viimasel ajal nendega seotud õnnetused sagenenud – näiteks aasta alguses sai 11aastane poiss gaasiboileri lekke tõttu vingumürgituse ja hukkus. Mida tasub õnnetuste ennetamiseks tähele panna ja mida ära teha, sellest räägib Rakvere küttesalongi üks omanikke ning korstnapühkija Aivar Sekk.

Aivar Ojaperv

„Üks suur probleem on kortermajadesse omaalgatuslikult ehitatud küttekehad,“ rääkis Sekk. „Oli ju aeg, kui paljudes kohtades kaugküte välja lülitati ja iga korteriomanik pidi ise vaatama, kuidas hakkama saada. Ehitati kõikvõimalikke küttesüsteeme ja kasutati võimalikke ning võimatuid ventilatsioone.“

Päästeamet nõuab nüüd sellistele küttesüsteemidele projekte ja kooskõlastusi. On see üldse võimalik, kas iga kortermajja ehitatud ahi või kamin õnnestub muuta ohutuks ja nõuetepäraseks?

Igasse korterisse saab

„Kõik on võimalik, aga iga objekt tuleb eraldi üle vaadata,“ vastas Sekk. „Kaasata tuleb projekteerija ja pottsepp. Tegelikult ei tohigi kortermajja keegi muu kui pottsepp kütteseadmeid ehitada. Ning see ametimees peab kindlasti olema kutsetunnistusega – vastavat infot saab kontrollida näiteks leheküljelt www.kutsekoda.ee.“

Kui ahju korstnana kasutatakse näiteks ventilatsioonišahti, siis on see Seki kinnitusel ohtlik, kuid olukorda saab tänapäevaste vahenditega muuta, paigaldades vent-lõõri näiteks vastava „suka“. „Soovitan korteriomanikel kogu töö tellida asjatundjatelt – ka meie tegeleme sellega kompleksselt,“ mainis Sekk. „Probleeme ja nüansse võib olla väga palju, eriväljaõppeta inimene ei pruugi neid teada. Projektdokumentatsiooni koostamine võib võtta aega mõnest nädalast mõne kuuni; töö ise, olenevalt muidugi lahendusest, saab ära tehtud kiiremini. Isegi ühe päevaga.“

Kortermajadesse ehitatud küttekehad võivad olla veel laiemgi probleem kui suits ja ventilatsioon. Näiteks: kus ladustatakse küttematerjali? Keldris seda teatavasti suurel hulgal hoida ei tohi, lisaks võib sealne niiskus olla probleem, aga puukuure kortermajade juures pole. „Igale asjale on lahendus, näiteks võib selleks olla väike pelletikatel, mille kütet saab osta jaokaupa ja ladustada kas või toas,“ lausus Aivar Sekk.

Sissejuhatuses mainitud gaasiküte või –boiler võib samuti ohtlik olla. Eriti kui boiler ja selle ventilatsioon pole ette nähtud mitte maja projektis, vaid on lisatud hiljem. „On juhtumeid, kus boiler on ühendatud ventilatsioonilõõri,“ teadis Sekk. „Endale ei pruugi see midagi halba teha, kuid samas võib see ventilatsioonilõõr avaneda ka teise korterisse ja halbade juhuste kokkulangemisel jõuavad gaasid sinna. Iga sellise seadme paigaldamisel tuleb kaasata spetsialist! Ka kasutatakse gaasiseadmete ventileerimisel vale kujuga korstnaid, ei arvestata rohket tekkivat kondensvett jne.“

Oma tarkus ei pruugi parim olla

Juba mõnda aega nõuab Päästeamet küttekoldega maja- ja korteriomanikelt korstnapühkimise akti. Kuidas see nõue omaks on võetud?

Väga hästi pole, ikka leidub inimesi, kes otsivad võimalusi, kuidas sellest pääseda,“ kurvastas Sekk. „Päris jaburaid põhjendusi ja lugusid on välja mõeldud: küll väidetakse Päästeametile, et korstnapühkija keeldus akti andmast jne.“

„Tuleb lähtuda seadusest, mitte mõtteviisist, et kui 15 aastat sai ilma aktita oldud, siis kuidas nüüd enam ei saa,“ jätkas ta. „Saage aru: see kõik on teie endi elu ja tervise huvides.“

Neile, kes alles uut maja ehitavad ja sinna küttekollet planeerivad, soovitas Sekk kindlasti koostööd teha oma ala spetsialistidega. „Esiteks: kui materjale ostate, küsige kindlasti müüjalt nõu. Nõudke sertifikaate. Rääkige, milleks kasutate – isegi korstnapitsi ladumiseks ei kõlba iga tellis, rääkimata korstnast endast. Soojustusmaterjale kasutatakse valesti, viimistluse ja ligipääsudega pole asjad korras jne. Päästeameti kodulehelt leiab tegelikult väga palju vajalikke ja asjalikke dokumente, kus kogu info punkt punkti haaval olemas. Tutvuge sellega ja kasutage ehitusel spetsialistide abi.