Triin Varek: linna rahakotti tuleb hoolega kaaluda

DSC_1005

Suve alul üllatas Keskerakond laiemale üldsusele tundmatu Rakvere linnapeakandidaadiga. Uurisime, kes on Triin Varek ja mis seob teda Rakverega.

Liisi Kanna

Triin, kus te sündinud-kasvanud olete?

Rakvere on minu sünnilinn, olen selle kohaga väga seotud. Olen põline virukas, meie suguvõsa juured on Haljala kandis juba mitmete sajandite tagusest ajast. Lapsepõlve veetsin Rakveres Tõrremäel, elasime seal korterelamus, kui minu isa oli Kullaaru sovhoosi direktor. Hiljem kolisime Haljalasse. Koolis käisin Rakvere gümnaasiumis, lõpetasin selle 1995. aastal. Seejärel suundusin õppima Tallinnasse Concordia ülikooli (Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis, mis liitus hiljem Audentese Ülikooliga – toim), mille lõpetasin 1999. aastal rahvusvahelises ärijuhtimises.

Miks just Concordia ülikool?

Tollel ajal oli Concordia ülikool Eestis väga prestiižikas ja uudne selle poolest, et õppetöö toimus inglise keeles. Kuna olin lõpetanud gümnaasiumis inglise süvakallakuga klassi, tundus see hea võimalusena. Erilisust lisas, et 95 protsenti õppejõududest tulid väljastpoolt Eestit – Ameerikast, teistest Balti riikidest. Tõuke just ärijuhtimist õppima minna andis asjaolu, et meil oli toona juba pereettevõte, mis tegeleb meditsiiniinstrumentide ja –toodetega.

Aja möödudes otsustasin sotsiaaltöö magistriõppe kasuks, mis servapidi praeguse tööga haakub, kuna meditsiini oleks minu vanuses hilja õppima minna (magistrikraad TÜ 2014 – toim).

Pärast ülikooli jäite Tallinnasse elama?

Olin mõnda aega Tallinnas, käisin ka ülikooli kõrvalt tööl. Olin ametis Justiitsministeeriumis välissuhete talituse spetsialistina. Hiljem töötasin kommunikatsioonifirmas ja kindlustuses suurkliendimänedžerina. Seejärel tõi pereelu mind tagasi Virumaale. Kui poeg sündis, elasime mõned aastad Võsul. Nüüd veedame suved alati perega seal suvilas – see on minu lemmiksuvituskoht. Kuna abikaasa töötab Vihula vallas, tal on Vergis juhtmetööstus, ja minu töö ei nõua igapäevaselt kontoris viibimist, vaid on liikuvam, siis saab suvel mugavalt Võsul elada. Ka minu 12 aastane tütar ja 15 aastane poeg naudivad seda väga. Püsielukoht on meie perel aga juba umbes 13 aastat Rakvere.

Hetkel töötategi nimetatud perefirmas. Milles teie igapäevatöö seisneb?

Meie firma tegeleb meditsiinitarvikute edasimüügiga. Tegemist on proteesidega, öeldakse ka endoproteesid – kunstliigesed, mis paigaldatakse inimese keha sisse. Meie põhilised tooted on põlve- ja puusaliigesed, kuid ka küünarvarre liigesed.

Patsientidega mina otseselt kokku ei puutu. Igapäevatöö seisneb selles, et suhtlen haiglatega, tellin vajaliku kauba, viin kohale, korraldan koolitusi, mis operatsiooniinstrumente ja -tooteid puudutavad, tegelen riigihanke dokumentatsiooni koostamise ja esitamisega. Koostöö toimubki riigihangete alusel. Näiteks sel kevadel oligi kaks suurt riigihanget – SA Tartu Ülikooli Kliinikumis ja AS Ida-Tallinna Keskhaiglas – saime kolmeks aastaks uuesti lepingud.

Kuidas teie poliitikutee alguse sai?

Keskerakonna pikaajaline liige Urmas Laht tegi ettepaneku esinumbriks hakata, mis oli minu jaoks üllatav, sest ma ei ole varem oma eelistusi väljendanud. Eks ju räägitakse sellest, et uued noored inimesed tuleksid poliitikasse, mina ei ole küll enam kahekümnene, kuid siiski n-ö uus veri.

Tegelikult oli teisigi, kes kutsusid. Kuid just selline vastutusrikas ülesanne, nagu ühes piirkonnas esinumbriks olemine, tundus väljakutsena, mida soovisin vastu võtta. Ka pere toetas, selleta ei oleks ma nõustunud. Otsust mõjutas loomulikult ka isiklik seotus Rakverega – see on minu sünni- ja kodulinn, siin elavad minu sõbrad ja tuttavad ning ma soovin linnale parimat.

Milline on teie varasem kokkupuude omavalitsuste tööga?

Omavalitsuses töötanud ma ei ole. Kui vaatame teisi esinumbreid, siis loomulikult ei saa ma konkureerida nende inimeste kogemustega, kes on omavalitsuses pikemalt töötanud ning nende infopagasiga linna kohta, kuid teatud asjad elus ongi võimalik omandada ainult läbi isikliku kogemuse.

Samas töötasin viis aastat tagasi SA Lääne-Viru Arenduskeskuses ettevõtluskonsultandina ning nõustasin mõnda aega kohalikke omavalitsusi. Minu tööülesanneteks olid nii EASi toetuste kui äriplaanidealane nõustamine, finantsprognooside realistlikkuse hindamine jne. Sõitsin läbi kõik Lääne-Virumaa omavalitsused, kohtusin juhtidega. Töötasin läbi arengukavad, kaardistasime piirkondade arenguvõimalused ja takistused. Seega, ma tean, mis on eelarve, arengukava ja omavalitsuste toimimispõhimõtted ei ole mulle sugugi päris võõrad.

Kindlasti ei saa peale valimisi kohe hakata väga ulmelisi asju ellu viima, sest linna eelarve ei ole kummist. Kõigi valdkondade jaoks peab raha jätkuma ja kõik on võrdselt olulised. Usun, et ettevõtlusega tegelemine on andnud mulle ratsionaalse mõtlemise oskuse. Näiteks praegu on väga palju emotsioone seotud Rakvere gümnaasiumiga, mille vilistlane ka ise olen, kuid vahel on vaja tunded kõrvale panna. Aeg-ajalt on küll tähtis ka emotsioonidega arvestada, kuid kõikide otsuste puhul tuleb linna rahakotti väga hoolega kaaluda. Tuleb teha selged kalkulatsioonid ja seda infot inimestega jagada, et nad saaksid aru, mis on mõistlik. Väga oluline on avatud ja kaasav linnajuhtimine.

Rakvere arengu seisukohast, millised on teie silmis kõige tulisemad valdkonnad?

Kindlasti ettevõtlus- ja elukeskkonna parendamine ning arendamine. Linnaplaneering tuleb viia uudsele tasemele. Ei saa lähtuda üksikutest hoonetest, vaid tuleb luua pikaajaline visioon, kuidas linnaruumi arengut järgmise näiteks 30 aasta jooksul suunata nii, et see oleks mugav, turvaline ja atraktiivne nii linnakodanikule kui turistile.

Ettevõtluse osas tekib küsimus – mida linn saaks ära teha? Üks võimalus on bürokraatia vähendamine. Kui näiteks mõni tööstusettevõte soovib siia tulla, siis on vaja kiiresti reageerida, muidu võib see kapital mujale liikuda. Linnal on hea võimalus olla ühendavaks lüliks, kokku kutsuda piirkonna ettevõtete juhte ja koos kaardistada arengupotentsiaale ning takistusi, leida koostöövõimalusi, olla nende suunajaks.

Elukeskkonna osas on Rakvere mõnus väike linn, mis asub logistiliselt heas asukohas. Aga midagi on veel vaja, et inimesed siia tahaksid tulla – sünni- ja ranitsatoetuste suurendamine, pensionäridele teenuste kättesaadavuse parandamine jne. Sotsiaalsed kaitsed peavad olema inimestele tagatud. Oluline on ka, et Rakverre tuleks riigigümnaasium, kus suudetakse pakkuda konkurentsitult parimat haridust Virumaal. Soovin, et Rakvere oleks linn, kus on nii seenioridel kui noortel hea elada, võimalus käia kodu lähedal tööl ja nautida kõiki hüvesid, näiteks nii kultuuri kui ka spordi osas, mis linnal pakkuda on.

Triin Varek tutvustab pereettevõtte OÜ Wimbergi poolt turul olevat uut toodet – firma Waldemar LINK GmbH& Co tsemendivaba minimaalinvasiivse puusaproteesi C.F.P. maketti. Wimberg on olnud LINKi ainuesindaja Eestis 25. aastat. Foto: Liisi Kanna

Share This:

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga