Jaapani ja Aasia filmid Tallinnas

Eile algas Tallinnas 18. JAFF ehk Jaapani ja Aasia filmide festival, mis kestab 4. maini.

Margit Adorf

Kunagi aastate eest, kui JAFF alles alustas, oli tegemist puhtalt animatsioonile keskendunud festivaliga, kus näidati laste- ja noortefilme ning see kestis lühemat aega. Sel aastal on festivalil aga hoopis uudne ilme – esiteks ei piirduta üksnes Jaapani filmidega, teiseks näidatakse ka mängufilme, kolmandaks ei ole kavas sugugi vaid laste- ja noortefilmid. Seega on JAFF nüüd uues kuues ja festivalile on asja igas vanuses publikul. Valikus on nii animatsioonid, mängu- kui ka dokumentaalfilmid.

Järgmisel nädalal on enamikes koolides koolivaheaeg ja lastele mõeldes on kavas ka päevaseid seansse, näiteks Hispaania-Prantsuse animafilm „Roboti unistused“, mis räägib ühe koera ja roboti sõprusest New Yorgis 1980ndatel aastatel. Tegemist on tummfilmiga, nii et see sobib vaatamiseks ka väiksematele lastele. Ma ei ole seda filmi ise veel näinud, kuid võin öelda, et publik võttis selle pärast Cannesi filmifestivali linastust kinodes hästi vastu. Üsna üksmeelselt oldi arvamusel, et tegemist on nunnu ja kaasahaarava linalooga, mida vaadates ei hakka igav. Muusikat ja helisid on filmis loomulikult palju, film kandideeris sel aastal ka animatsiooni valdkonnas Oscarile. Selle preemia napsas endale aga hoopis „Poiss ja haigur“, mida saab JAFFi programmis samuti vaadata, paraku on seda vaid üks seanss, reede õhtul kell 16.05.

Filmiajaloo huvilised saavad seekord näha aastatel 1923–1956 pea sada filmi lavastanud legendaarse Jaapani režissööri Kenji Mizoguchi kahte kuulsamat linateost: „Viimase krüstanteemi lugu“ (1939) ja „Oharu elu“ (1952). Krüsanteemi filmi tegevustik toimub 19. sajandil. 1888. aastal avastab Tokyos ühe tähtsa näitleja kasupoeg Kikunosuke Onoue, et teda kiidetakse näitlejatöö eest vaid seetõttu, et ta on isa pärija. Ainus, kes temaga tema näitlemisest ausalt räägib, on Otoku, tema hoidja. Perekond vallandab ta ja Kikunosukel on keelatud temaga kohtuda, sest suhe teenijaga tekitaks kõmu. Kikunosuke armub Otokusse ja lahkub kodust, et püüda väljaspool Tokyot elatist teenida. Lõpuks liitub temaga Otoku, kes julgustab teda kuulsaks näitlejaks saama, et oma pere tunnustust tagasi võita. Väga dramaatiline ja teatraalne lugu, soovitatav üksnes süvahuvilistele, kuna on paras katsumus. Lastele jääb film kindlasti tohutult igavaks. Ka Oharu lugu on sarnaselt hästi teatraalne ja sobibki hästi neile, kes enamasti eelistavad teatrit filmile.

Kui on soov näha kaasaegsemat Aasia kino, siis linastuvad eelmise aasta parimad filmid, Wim Wendersi Oscarile kandideerinud „Täiuslikud päevad“ ja Celine Songi eelmise aasta ilusaim armastuslugu „Eelmised elud“. Esmakordselt linastub Eestis Kaouther Ben Hania erakordne dokumentaalfilm „Oli emal neli tütart“, mis kandideeris ka parima dokumentaalfilmi Oscarile.

Huvitav võib olla ka kokafilm „Umami“ (rež Slony Sow, 2022), kus prantsuse kuulsaim kokk Gabriel (Gerard Depardieu) saab oma restoranile lõpuks kauaihaldatud kolmanda tärni, kuid ta on ikka rahulolematu. Lõpuks avastab mees ammu mahamaetud trauma – kunagi kaotas ta kokandusvõistlusel jaapanlasele, kes tegi temast paremad nuudlid. Muidugi põrutab ta seepeale esimese lennuga Jaapanisse, et seal umami valmistamine selgeks õppida. See film on prantsuse keeles.

„Umamile“ sarnane film on ka „Must tee“ (rež Abderrahmane Sissako, 2024), mis viib vaataja Hiinasse. See on romantiline draama, kus tähtsal kohal ka pealkirjas viidatud tee joomine. See film on hiinakeelne.

Täiskasvanud vaatajale võib programmist soovitada ka venelase Aleksander Sokurovi animafilmi „Muinasjutt“ (2022). See on eksperimentaalfilm, milles taevaväravate ees kohtuvad mustvalges puhastustules neli diktaatorit – Stalin, Hitler, Churchill ja Mussolini. Film jätkab Sokurovi tetraloogiat, mis lahkab võimu iseloomu ja on keskendunud mitmele legendaarsele türannile („Moolok“ Adolf Hitlerist 1999. aastal, „Taurus“ Vladimir Leninist 2000. aastal, ja „Päike“ keiser Hirohitost 2005. aastal). Venemaal on selle filmi linastused ametlikult keelatud.

Loomulikult ei puudu kavast ka Godzilla filmid ja superarmsad animatsioonid ning ulmelised seiklused. Festivali kogu kava saate vaadata kino Artise kodulehel veebis: www.kino.ee.

Margit Adorf