Ületreening ja une olulisus

sven

Treening on kohastumisprotsess, mille tulemusena peab organism saavutama soovitud tulemused. Nendeni tuleb aga liikuda järk-järgult ning treening ja puhkus peavad olema õigesti kombineeritud – raskematele treeningperioodidele peavad järgnema ka kergemad ehk taastavad perioodid.

Mis on ületreening?

Ületreening ongi see, kui tasakaal treeningu, võistluste ja taastumise vahel on paigast ära. Kui organism, lihased ja närvisüsteem järgmiseks treeninguks piisavalt puhanud pole ning jätkad treeningplaani jälgimist, vaatamata motivatsioonipuudusele, halvale enesetundele ja tavapärasest kiiremale väsimisele, võid olla ületreeningus.

Kui treenid näiteks jõusaalis, siis peavad lihased järgmiseks treeninguks olema taastunud. Väga sagedase veana tehakse trenni veel eelmisest treeningust valusate lihastega, mis viitab ebapiisavale taastumisele. Kui seejuures lisandub vaimne stress, on kerge sattuda ületreeningusse.

Põhiline ületreeningu põhjus ongi soov saada väga kiiresti häid tulemusi, arvestamata oma sooritusvõime langust või keha poolt saadetud signaale.

 Jälgi sümptomeid

Ületreeningu üheks esimeseks sümptomiks on just treeninghuvi kadumine – pole motivatsiooni, tunned ennast väsinuna, raskused jõusaalis ei suurene, jooksmisel ei jaksa pingutada ning küsid endal pidevalt „Mida ma küll siin täna teen?”. Kui selline tunne on juba pikemat aega, siis tuleks kiiremas korras üle vaadata oma treeningplaan, puhkepäevad ja muu treeninguga seonduv.

Ületreeningu sümptomeid on palju, aga sageli on diagnoosi raske panna, kuna paljud sümptomid võivad olla tingitud ka mõnest haigusest. Soovitan konsulteerida spordiarstiga, kes teeb vastavad analüüsid, et välistada teatud haigused. Kui uuringud kõrvalekaldeid ei avasta, siis on tegemist ületreeninguga.

sven uletreening

 sven uletreening 

Väljatulek

Ületreening ei möödu mõne päevaga, see võib võtta nädalaid, isegi kuid või raskematel juhtudel aasta. See on individuaalne protsess ja oleneb, millises seisus sinu organism on.

Tavaliselt aitab treeningintensiivsuse oluline vähendamine. Kui aga treenid sama intensiivselt edasi, siis võib kujuneda välja ka raskem vorm ületreeningust, mille tulemusena peaksid treeningust üldse loobuma. Soovitav oleks puhata, käia ujumas ja saunas, liikuda rahulikult ning lihtsalt lõõgastuda.

Kui oled ületreeningust taastunud, siis ei tohiks kohe sama koormuse juurde minna, millega lõpetasid, vaid koormust tuleks tõsta taas järk-järgult. Treeningpäevi tuleks lisada vähehaaval ja vältida mõne aja jooksul maksimaalseid pingutusi – tunne oma keha ja anna kehale aega taas kohaneda.

sven pea meeles

Une olulisus

Sageli alahinnatakse ka kvaliteetse une rolli treeningu eesmärkide poole püüdlemisel. Uni on aga taastumise seisukohalt äärmiselt oluline, et meie organism saaks puhata nii päevastest tegemistest kui ka treeningust ehk nii vaimsest kui ka füüsilisest pingest.

Süvaune vähesus ei too kaasa mitte ainult väsimust, vaid see võib põhjustada ka närvilisust, suutmatust treening- ja toitumiskavadest kinni pidada ning kehakaalu suurenemist.

Mis toimub organismis, kui me magame?

Uni on hädavajalik normaalsete hormoontsüklite toimimiseks. Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess, nagu arvata võiks. Süvauni on vajalik organismi füüsiliseks taastumiseks kuni rakulise tasemeni, unenägude perioodil korrastub ja taastub aga inimese vaimne ja emotsionaalne tasakaal.

Une ajal muutub aktiivseks osa aju piirkondi, mis omakorda lülitavad sisse elutähtsate hormoonide tootmisprotsessid. Suguhormoonid (östrogeen, progesteroon, testosteroon) aktiveerivad käbinääret, mis toodab melatoniini, mis on oluline unehormoon. Süvaune ajal suureneb ka meessuguhormooni testosterooni ja ajuripatsis toodetava kasvuhormooni sisaldus. Samal ajal on teada, et süvaune puudusel nende hormoonide sisaldus väheneb. Süvaund soodustavad ajuripatsi hormoonid omakorda taltsutavad neerupealise koores toodetavat niinimetatud stresshormooni.

sven toste

sven uni

sven harjutus

Share This: