Viimase minuti terav kriitika ei muuda Targa Maja tulekut

tarkmajaKuigi kolmapäeval toimunud Rakvere linnavolikogu istung oli lühikese päevakorraga ja sellel võeti vastu vaid kaks (tähtsusetut) otsust, oli tegemist viimaste aastate teravaima keskuteluga, mis ei vaibunud ka pärast istungi ametlikku lõppu. Kirgede põhjuseks oli Tark Maja.

Aivar Ojaperv

Mis on Tark Maja, sellest on läänevirulased juba enam-vähem aimu saanud. Väike meeldetuletus ja kronoloogia ei tee siiski paha.

Targaks Majaks nimetatakse terviklikku kompleksi, mille füüsiline asukoht hakkab olema praeguses SEBi panghoones Rakvere turuplatsi ääres ja selle taha ehitatavas täiesti uues ning kaasaegses majas. Tark Maja on nimeks sellepärast, et uus hoone täitub tehnoloogilistest imevidinatest, mis projekti eestvedajate kinnitusel tagab kogu kompleksi funktsioneerimise ilma välise energiavajaduseta. Või täpsemalt peaaegu ilma: arvutuslikult läheb aastas ühe ruutmeetri jaoks energiat vaja vähem kui 100 MWh.

Uue hoone kolmandale korrusele rajatakse põhimõtteliselt teaduslabor, kus saab testida ja katsetada teemakohaseid säästlikke energialahendusi. Idee kohaselt hakkavad neid ruume rentima asjast huvitatud ettevõtted ja organisatsioonid.

Kompleksi haldamiseks on loodud sihtasutus Virumaa Kompetentsikeskus, mis juba praegu aktiivselt tegutseb, vedades uue hoone valmimist ja korraldades teemakohaseid üritusi. Kompetentsikeskuses on tööl seitse palgalist inimest.

Sihtasutuse moodustasid viis organisatsiooni, millest üks on Rakvere linn. Sellel on 12liikmeline nõukogu, kusjuures Rakvere linn nimetas nõukogusse neli liiget, ülejäänud kaks. Nõukogu liikmed palka ei saa. Nõukogu esimees on Rakvere linnavolikogu liige Urmas Tamm ning sihtasutuse juhatajana töötab Kalle Karron.

Kompetentsikeskuse uue hoone projekteerimine ja ehitamine läheb maksma umbes 3,4 miljonit eurot. Ehitushange kuulutatakse välja 31. märtsil ning kui kõik sujub plaanipäraselt, saab avapidu pidada järgmise aasta mai lõpus.

Tark maja kui linnavalitsuse uus hoone

Nüüd aga sellest, mis nii mõnegi linnavolikogu liikme kui ka paljude Rakvere inimeste karvad turri ajavad. Uue hoone kõrguseks on planeeritud kolm korrust, kuid “tarkust tehakse”, nagu juba mainitud, vaid ühel neist. Ülejäänud kaks korrust tuleb välja rentida ning praeguse seisuga, ning nii ka jääb, kolib sinna Rakvere Linnavalitsus. Ehk põhimõtteliselt on Tark Maja linnavalitsuse uus hoone, kuhu on planeeritud ka muud tegevust.

Praeguse pangahoone funktsioon palju ei muutu – SEB jääb selle esimesele korrusele edasi, ülejäänud ruumid renoveeritakse ja jäävad SA Virumaa Kompetentsikeskuse käsutusse.

Kuigi esialgu räägiti, et Targa Maja rajamise rahastamisse kaasatakse ka erainvestorid, pole sellest plaanist asja saanud (põhjus pole mitte ainult eestvedajates ja erainvestorite puudumises, vaid ka EASi seatud kaasrahastamise tingimustes). Praegune seis on selline, et linn panustab kokku umbes 1,5 miljonit eurot (ja selleks võeti laenu; valdav osa rahast kulub ehitusele ja projekteerimisele, kuid osa ka sihtasutuse ülalpidamiseks, kuni uus hoone valmib). Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ehk kaudselt Eesti riik eraldab üle 2,1 miljoni euro. Samuti ei maksa unustada, et Targa Maja üheks osaks saav pangahoone on tegelikult linna oma – SEB on seal vaid rentnik.

Nii linnaelanikud kui ka paljud volikogu liikmed leiavad, et 1,5 miljonit eurot sisuliselt uue raekoja jaoks on liiga palju. Liiati veel olukorras, kus sellist rahasummat oleks hädasti hoopis mujale vaja. Viimase tõsiasjaga pole lugu siiski päris mustvalge (linn sai laenu võtta ainult sarnase projekti rahastamiseks), aga sellest pisut allpool.

Rakvere linnavolikogu andis Targale Majale rohelise tule 2011. aasta augustis. Paraku läks asjaga nii, nagu suurte ettevõtmiste puhul kipub minema: linn pidi järgnevate aastate jooksul oma osalust suurendama, ehitushindade tõusu tõttu tuli aga uus maja ümber projekteerida ning selle pinda vähendada. Ehk siis tulemus on parajalt erinev sellest, mida volikogu toona eeldas. “Päris paljud omal ajal poolt hääletanud volikogu liikmed on tunnistanud, et kui oleksid teadnud, et läheb nii nagu läks, siis poleks nad Targa Maja rajamisega nõus olnud,” kinnitas praegu volikogusse kuuluv ja Targa Maja oponendiks olev Priit Verlin.

Ekslinnapea Jaadla vari

Asjade käiguga pole rahul ka paljud teised saadikud, kusjuures pole mingit tähtsust, kas nad kuuluvad hetkel võimul olevasse koalitsiooni või mitte. Näiteks heidetakse SA Virumaa Kompetentsikeskusele ette läbipaistmatut juhtimist – IRLi kuuluv Kert Karus andis volikogu istungil sihtasutuse juhile Kalle Karronile üle 24 küsimusest koosneva dokumendi. Viimane hakkas küsimustele küll jooksvalt vastama, kuid esimese kolmandiku järel loobus, sest paljud vastused nõuavad põhjalikumat süvenemist. Lepiti kokku, et volikogu saab kirjalikud vastused aprilli keskpaigaks.

“Avalik huvi Targa Maja vastu on suur ning ka volikogu vajab rohkem infot, kui ta seni on saanud,” põhjendas Karus oma küsimusi. “Volikogu peab olema kindel, et liigume õiges suunas. Muuhulgas tahame veendumust, et kõik riskid, mida on palju, oleksid maandatud.”

Ning veel: mis siin keerutada, Targa Maja kohal hõljub Rakvere ekslinnapea Andres Jaadla vari. Ka Kert Karuse esitatud küsimuste ridade vahelt saab välja lugeda vastava tagamõtte, kuigi Jaadlat kui konkreetset isikut pole seal kordagi mainitud.

Tarka Maja võib teatud mõttes pidada Jaadla lapseks, sest omal ajal oli just tema see, kes projekti promos ning kiitis. Tema oli sel ajal ka linnapea, kui volikogu ettevõtmisele heakskiidu andis.

Aasta hiljem astus ta tagasi, põhjust mäletatakse niigi. Praegu on ta üks seitsmest sihtasutuse palgalisest töötajast. Pole mingit põhjust otsida seoseid Jaadla toonase ja praeguse ameti vahel, aga rahvas räägib ikka: Jaadla rajas endale tulevikuks maandumisplatsi, Jaadla teeb seda ja teist.

Samas on kogu projektile pea võimatu pidurit tõmmata, sest projekteerimisele ja sihtasutuse ülalpidamisele on juba hulk raha kulutatud ning EAS kaasrahastamisele põhimõttelise nõusoleku andnud.

Veidi ka sellest, miks Rakvere linn ei võtnud laenu mitte näiteks tänavate kapitaalremondiks või polikliiniku renoveerimiseks, mis on samuti hädavajalikud ettevõtmised. Nimelt on linn hetkel seisus, kus laenu saab võtta vaid projektidele, mida kaasrahastavad Euroopa Liit või Eesti riik. Kompetentsikeskuse rajamine kuulub hetkel meetme alla, mida viimasena nimetatud toetavad, aga polikliiniku remont või tänavate lappimine mitte. Ehk siis: oli kaks võimalust – võtta laenu kompetentsikeskuse rajamiseks või seda üldse mitte teha. Linnavalitsuse uued ruumid Targas Majas ei puutu siinkohal asjasse, sest kõrgemalt poolt toetatakse rahaliselt innovatiivse hoone ja kompetentsikeskuse rajamist, linn on majas vaid “allüürnik”, makstes selle eest juba eelpool mainitud hinda.

Targa Maja plussid

Toob Rakverre innovatiivset mõtlemist ja kaasaegseid lahendusi.

Linnavalitsus saab uued ruumid. Tallinna tänaval asuvate hoonete ülalpidamine on kulukas ja lisaks vajavad need nagunii kapitaalremonti. Kuna peamaja on muinsuskaitse all, siis polegi uuele majale kulutatud 1,5 miljonit väga palju – renoveerimine võib maksta sama palju.

Targa Maja miinused

Võrreldes lahenduste ja rahaga, millele volikogu 2011. aastal rohelise tee andis, on palju muutunud: Tark Maja tuleb plaanitust väiksem, raha kulub rohkem.

Projekti pole kaasatud erainvestoreid, kuigi alguses seda lubati.

Pole kindlust, kas SA Virumaa Kompetentsikeskus saab tulevikus enda ülalpidamisega hakkama (tuluallikaks kompetentsialased teenused Targas Majas) või peab keegi peale maksma.

Kogu maja on eksperimentaalne, paberil tehtud arvutused näitavad, et kõik toimib, aga kas ka päriselt? Hoone on sisuliselt katselabor, aga kas Rakvere linn peab ikka panustama raha teadustööks (juba mainitud laenuga seda ju tehakse)?

Rakvere linnavalitsuse praeguste hoonete ülalpidamine Tallinna tänaval võib jääda ikka linna kaela, sest suure tõenäosusega ei õnnestu neid müüa ja parimal juhul antakse need üle mõnele allasutusele.

Targa Maja ümbruse planeeringus on vajakajäämisi – näiteks puuduvad vahetus läheduses parkimiskohad ja nende juurde tekitamise võimalus puudub.

Targa Maja Kompetentsikeskus

Targa Maja Kompetentsikeskus on regionaalse innovatsioonipartnerluse keskus, mis aitab valdkonna ettevõtetel, avaliku võimu ning teadus- ja arendusasutustel luua, arendada ja rakendada intelligentseid targa maja tehnoloogilisi lahendusi, aidates kaasa meie igapäevase elukeskkonna mugavamaks,

One Comment