1808: Austraalias toimus „rummimäss”

täna maailmas
210 aastat tagasi, 26. jaanuaril 1808. aastal toimus Austraalia ajaloos esimene ja ainus edukalt lõppenud sõjaväeline riigipööre, mida on hakatud hiljem nimetama „rummimässuks” (Rum Rebellion). Muide, täna tähistatakse ka Austraalia rahvuspüha (Australia Day), sest 26. jaanuaril 1788. aastal saabusid inglise laevad Sydney Cove’i lahte ja Austraalia idakaldal tõmmati masti Suurbritannia lipp.

Allan Espenberg

Austraalia ehk Uus-Lõuna-Walesi koloonia esimeseks kuberneriks määrati 1786. aastal Arthur Phillip, kuid tervise halvenemise tõttu pidi ta kuus aastat hiljem Inglismaale tagasi pöörduma. Järgmisel kolmel aastal püüdsid kaks ajutist kuberneri kordamööda kolooniat valitseda, kasutades selleks Inglismaal moodustatud Uus-Lõuna-Walesi sõjaväekorpust (New South Wales Corps), mille koosseisu kuulus umbes 400 meest.
Seejärel tõusis Austraalia üheks tähtsamaks poliitikuks mereväeohvitser William Bligh (1754-1817), kes sai kuulsaks 1789. aastal toimunud mässuga purjelaeval Bounty. Ta oli nimelt selle laeva kapten. Osa meeskonnast hakkas tüürimees Fletcher Christiani juhtimisel mässama ja Bligh tagandati ametist. Ekskapten koos talle lojaalsete ohvitseride ja madrustega pandi paati, millega jõuti poolteist kuud hiljem Timori saarele. Seejuures tuleb imestada Bligh’ oskuse üle ilma kompassita, üksnes mälu järgi jõuda maismaani, kuigi selleks tuli läbida 6500 kilomeetrit.
William Bligh, keda kutsuti „Bounty värdjaks”, oli raudse iseloomu ja kindlate põhimõtetega inimene, kes ei teinud järeleandmisi ei endale ega oma alluvatele. Meredokumentidest on selgunud, et Bligh’ juhitud laevadel oli võrreldes teiste komandöride laevadega kõige vähem inimkaotusi nii haiguste ja õnnetusjuhtumite tõttu kui lahingutes. Samas võis mees raudkindlat distsipliini taga ajades olla väga vastik pisiasjades ja madrustel-ohvitseridel kopsu üle maksa ajada, kuid tema nõudmistel ja pisiasjades norimisel oli oluline tähtsus meeskonna ellujäämises.
Seitseteist aastat pärast Bounty mässu ehk 1806. aastal määrati Bligh Uus-Lõuna-Walesi kuberneriks ja tema peamiseks ülesandeks sai korruptsiooni ja seadusrikkumiste lõpetamine Austraalia koloonias. Inglise valitsusele käis närvidele, et kaugel asumaal olevad sõjaväelased tunnevad end liiga turvaliselt ja tegelevad karistust kartmata ebaseaduslike asjadega. Seetõttu loodeti, et uue kuberneri karmus ja põhimõttekindlus suudab anarhiale Austraalias piirid peale panna.
Samas kogus Bligh oma diktaatorliku valitsemisega Austraalias üsna kiiresti endale hulgaliselt võimukaid vaenlasi. Ta tagandas tähtsaid mehi ilma põhjuseta nende ametikohtadelt, vangistas kaebuste kirjutajaid, lõpetas maakruntide andmise rikkuritele jne. Bligh püüdis koloonias kehtestada mereväelikku distsipliini, mistõttu sattus konflikti nendega, kes soovisid koloonias eksisteerivatest raskustest lõigata isiklikku kasu.
Kõige suuremaks kasusaajaks oli Uus-Lõuna-Walesi sõjaväekorpus, mida nimetati ka „rummikorpuseks” (Rum Corps), sest sõjaväelaste põhitegevuseks polnud mitte armeeteenistus, vaid alkoholiga äritsemine ja nad kontrollisid rummi müüki kogu Austraalias. Sõjaväelastes tekitas enim vastuseisu kuberneri keeld kasutada kangeid alkohoolseid jooke sulastele ja töölistele palga maksmiseks. Bligh nõudis, et töö eest makstaks normaalsel viisil ja lõpetataks rahva purju jootmine. Veel käskis kuberner kolooniast minema vedada kapten John Macarthuri (1767-1834) jaoks sinna toodud destillatsioonikatla.
Kapteniga tekkiski kuberneril kõige suurem konflikt. Endisest sõjaväelasest ärimeheks hakanud Macarthur oli tuntud ja autoriteetne inimene Austraalias. Muide, just Macarthur viis omal ajal Austraaliasse meriinolambad ja pani aluse villatööstusele. Samal ajal oli Macarthur kõva norija ning löömamees, ta tülitses kõigi Austraalia kuberneridega ja osales kolmel duellil.
Ajapikku hakkasid korpuse sõdurid ja ohvitserid tundma, et neid ahistatakse ning neilt tahetakse vägisi kasumlik äri käest võtta. Nii otsustati kuberneri reformidele vastata mõnevõrra ebahariliku sammuga. Nad tunnetasid, et neid toetavad rikkad ja mõjukad kolonistid, sealhulgas Macarthur. Ohvitseride viimaseks tilgaks karikas ja väljaastumise otseseks ajendiks oli kuberneri korraldus Macarthur vahistada.
Nõnda saabusid sõjaväelased 26. jaanuari hommikul 1808. aastal Sydney valitsushoonesse, et hoopis kuberner Bligh arreteerida. Kuberner oli sõjaväemässust sedavõrd üllatunud ja hirmunud, et puges voodi alla peitu. Mässajatel tuli näha mõningast vaeva, et ohvitserimundris mees sealt kätte saada. Ise väitis Bligh hiljem, et oli peitnud voodi alla saladokumente, kuid üldiselt peeti teda argpüksiks. Seejärel tagandas Uus-Lõuna-Walesi sõjaväekorpuse komandör major George Johnston (1764-1823) kuberneri ametist ja võttis ta ka vahi alla. Inglismaa valitsuselt nõuti aga kuberneri tagasikutsumist ja asendamist teise mehega.
Inglismaa valitsus ei võtnud „rummimässu” juhtide nõudmisi arvesse ja kuulutas ohvitseride tegevuse ebaseaduslikuks. Siiski kutsus keskvõim Bligh’ tagasi kodumaale ja määras 1809. aastal Austraaliale uue kuberneri. Selleks sai kindralmajor Lachlan Macquarie (1762-1824), kellega koos saabus 1810. aasta jaanuaris Austraaliasse 73. Šoti rügement.
Aga peamine pahandusetekitaja, Uus-Lõuna-Walesi sõjaväekorpus saadeti Inglismaale tagasi, kus ohvitseride üle peeti kohut ja paljud neist saadeti erru. Ka korpuse ülema, major George Johnstoni mõistis sõjaväetribunal mässamise eest süüdi ja lõpetas tema sõjaväekarjääri.

Joonistus kuberner Bligh’ arreteerimisest. Allikas: wikipedia.org