1939: suri Freud, 20. sajandi üks kuulsamaid teadlasi
|Täna 83 aastat tagasi, 23. septembril 1939. aastal suri Londonis Austria psühholoog, psühhoanalüütik, psühhiaater ja neuroloog Sigmund Freud. Ta oli üks tuntumaid spetsialiste oma erialal, kuid kannatas mitme sõltuvuse käes.
Allan Espenberg
Kord olevat keegi vanamutt ennustanud Freudi emale, et ta on sünnitanud suurmehe ja Sigmundist saab maailmakuulus inimene. Hiljem kuulis Freud sarnaseid ennustusi veel mitu korda. Ja kuigi Freud ise suhtus sellistesse ettekuulutustesse skeptiliselt, uskus ta alati oma suurde saatusesse, mille poole ta juba alates lapseeast püüdles.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist otsustas Freud saada juristiks, sest tal polnud vähimatki huvi meditsiini vastu. Esimestel õpiaastatel Viini ülikoolis, olles kõik eksamid sooritanud „viie peale“, õppis Freud zooloogiat ja lahkas konna. Ja tema esimene teadustöö oli pühendatud jõeangerjate soolistele erinevustele.
Freudi üks tõsisemaid sõltuvusi oli tubakas, millessse ta kiindus kahekümnendates eluaastates. Kui teadlane läks üle sigarettidele, suitsetas ta sageli rohkem kui 20 suitsu päevas. Hoolimata arstide hoiatustest suitsetamise ohtlikkusest, oli Freud veendunud, et see harjumus suurendab tema produktiivsust ja loomingulisust.
Pärast seda, kui 1923. aastal avastati Freudi suust vähkkasvaja, eemaldasid arstid suurema osa tema lõualuust. Kuigi järgmise 16 aasta jooksul tehti talle veel 33 operatsiooni ja tema jaoks valmistati suur protees, mis tekitas teatud ebamugavusi, ei jätnud Freud suitsetamist kunagi maha.
Freud oli esimene narkodiiler
1880. aastatel hakkas Freud huvi tundma tollal vähetuntud seadusliku uimasti vastu, mida üks Saksa sõjaväearst kasutas stimulaatorina kurnatud sõdurite puhul. Jutt on kokaiinist. Uimastiga enda peal tehtud katsete tulemusel leidis Freud, et seedimine, meeleolu ja üldine seisund paranesid pärast kokaiini tarbimist oluliselt.
Freud jagas oma sõpradele kokaiiniannuseid, manustas kokaiini ka oma patsientidele ja andis seda isegi oma tulevasele naisele Marthale, lisaks reklaamis ta oma artiklites ja loengutes aktiivselt selle ravivaid omadusi. Kui aga Freud andis kokaiini oma patsiendile ja lähedasele sõbrale Ernst von Fleischl-Marxowile, keda raviti morfiinisõltuvusest, siis tekkis tal nagu teistelgi narkomaanidel uus sõltuvus – kokaiinisõltuvus.
1887. aasta alguseks kummutas teadus lõplikult viimased müüdid kokaiini kasulikkuse kohta, see mõisteti avalikult hukka kui üks inimkonna nuhtlusi koos oopiumi ja alkoholiga. Freud lõpetas ravimi meditsiinilise kasu reklaamimise, kuid jätkas selle kasutamist isiklikel eesmärkidel migreeni, nohu ja depressiooni korral kuni 1890. aastate keskpaigani.
Freudi legendaarne raamat põrus
Raamat, mida Freud pidas enda kõige olulisemaks teoseks ja mille kallal ta töötas aastatel 1897–1899, ebaõnnestus müüginumbrite poolest. Esimese kuue aasta jooksul alates esmatrükist 1900. aastal müüs kirjastus raamatut „Unenägude tõlgendamine“ (Die Traumdeutung) ainult 351 eksemplari, teist trükki ei antud välja veel kümne aasta jooksul. Eesti keeles ilmus see teos 2007. aastal.
Siiski langes psühhoanalüüsi populaarsuse tõus kokku ühe produktiivsema perioodiga Freudi elus. Freudi populaarsus teadlase ja arstina kasvas pidevalt. Psühhoanalüütiku erapraksisele kulus terve töönädal. Seejuures pärinesid väga vähesed tema patsiendid Viinist. Enamik abivajajaid tuli Venemaalt, Ungarist, Poolast, Rumeeniast ja teistest riikidest.
Huvitavaks faktiks on seegi, et Freud kandideeris 32 korda Nobeli preemiale, kuid ta ei võitnud seda kunagi.
Natsid ajasid teadlase Austriast välja
Pärast Austria annekteerimist Saksamaa poolt ründasid natsid Freudi korterit ja Gestapo pidas ülekuulamiseks kinni tema tütre Anna, kellest oli selleks ajaks saanud samuti nimekas psühhoanalüütik.
Kuigi Sigmund Freud ise oli ateist, oli ta sündinud juudi perekonnas ja temast sai natside võimule tulles eriline sihtmärk. Ainult tänu oma sõpradele Franklin Rooseveltile ja Napoleoni lapselapsele printsess Marie Bonapartele õnnestus Freudil 1938. aastal koos naise ja tütrega põgeneda Pariisi ning seejärel Londonisse.
Freud viskas hiljem oma tagakiusamise kohta irooniliselt nalja: „Milliseid edusamme oleme me saavutanud! Keskajal oleks mind tuleriidal põletatud, aga meie päevil rahulduti kõigest mu raamatute põletamisega.“ Austriast lahkudes oli mees juba 82aastane ja järgmisel aastal ta suri Londonis.
Muide, Sigmund Freud oli ainult ühe korra abielus ja ta elas oma abikaasa Marthaga koos üle poole sajandi. Martha Freud (1861-1951) elas abikaasast mõned aastad kauem ja suri 90aastaselt samuti Londonis.
Freudil aitas surra tema sõber
Enne psühhoanalüüsi tekkimist kasutas Freud oma patsientide ravimisel aktiivselt hüpnoosi. Üsna kiiresti mõistis teadlane, et patsiente on lihtsam transsi viia, kui nad lebavad diivanil. Kui ta loobus hüpnoosist ning hakkas praktiseerima psühhoanalüüsi ja vestlema patsiendiga, siis jätkas ta ikkagi oma patsientide diivanile pikali asetamist. Arvatakse, et Freud ei tahtnud neile silma vaadata ja just seetõttu istus ta patsiendi vaateväljast kaugemal diivani peatsis toolil.
Freudil oli fenomenaalne mälu: ta suutis ilma raskusteta jätta meelde raamatute ja artiklite sisu. Lisaks valdas teadlane suurepäraselt ladina, kreeka, prantsuse, inglise, itaalia, hispaania, vanajuudi ja saksa keeli. Samas kartis ta kogu elu numbreid 6 ja 2. Ta ei peatunud kunagi hotellides, kus oli üle 61 numbritoa, et talle kogemata ei antaks kurjakuulutava numbriga tuba. Aga 6. veebruaril eelistas Freud oma kodust üldse mitte väljuda.
1939. aasta suveks oli Freud kurnatud ravimatust suuvähist. 21. septembri õhtul võttis 83aastane mees oma sõbra ja arsti Max Schuri käest kinni ning tuletas talle meelde lubadust asjatult mitte piinelda ja aidata surra. „Praegu toimub puhas piinamine ja sellel pole mõtet,“ lisas Freud. Pärast loa saamist Freudi tütrelt Annalt manustas Schur sõbrale piisava morfiiniannuse, et peatada haiguse tõttu nõrgestatud vanamehe süda.