Rändestatistika juhtimislaud: milline on rändetrendide mõju Eesti rahvastikule?
Statistikaameti ja kultuuriministeeriumi koostöös on valminud mugav ja paindlik tööriist Eesti rändestatistika jälgimiseks – rändestatistika juhtimislaud. Sellele koondatud andmed annavad ülevaate Eesti rahvastikku mõjutavatest rändetrendidest ning elamislubade ja Eesti kodakondsuse saamisega seotud näitajatest.
Julia Amor,
kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik (Ajaveeb)
Rändest rääkides tulevad esmajärjekorras meelde kas rändekvoodiga seotud arutelud või viimastel aastatel Eestisse jõudnud Ukraina põgenikud. Samas ränne kui nähtus on oluliselt laiem ning puudutab väga paljusid valdkondi nii riiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil. Tavaoludes on rändepoliitika küsimustes oluline leida tasakaal ühiskonnale lisaväärtust pakkuvate sisserändajate vastuvõtmise, ühiskonna turvalisuse tagamise ning kultuuri- ja keeleruumi säilimise vahel. Eestisse jõudvad põgenikud teevad selle pildi veelgi keerukamaks, kuna sundrändega kaasnevad teistsugused vajadused.
Selleks, et toetada uute tulijate kohanemist, sealhulgas keele ja kultuuri õppimist, samuti pakkuda neile teenuseid, aga ka võimalusi meie ühiskonda ja majandusse panustamiseks, on vaja head rändetrendide ülevaadet.
Rände juhtimislaud on interaktiivne keskkond, kus on visuaalselt esitatud viimase viie aasta rändevaldkonna statistika. 19 joonist annavad ülevaatliku pildi erinevatest muutustest ja trendidest, aga ka nendest teemadest, kus drastilisi muutusi toimunud ei ole. Iga joonise juurde kuulub infokaart, mis annab teema kohta lisainfot.
Üks joonis, mis juhtimislaual suurte kõikumistega silma paistab, on rändesaldo joonis. Rändesaldo on sisserändajate ja väljarändajate arvu vahe. Kui sisserändajaid (sealhulgas kodumaale tagasi tulevaid eestlasi) on rohkem kui neid, kes Eestist lahkuvad, on rändesaldo positiivne. Kui välja rändab rohkem inimesi, kui Eestisse tuleb, on rändesaldo negatiivne. Juhtimislaua joonisel näeme, et viimase viie aasta rändesaldo on olnud pidevalt positiivne, kuid 2022. aastal toimus suur hüpe ning Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenike tõttu ületas rändesaldo näitaja eelneva aasta numbrit rohkem kui viis korda. Sellest järgmisel aastal aga vähenes see näitaja 2022. aastaga võrreldes kolm korda.
Hea ülevaate rändeliikidest ehk põhjustest, miks kolmandate riikide kodanikud tavapäraselt Eestisse jõuavad, leiab jooniselt „Tähtajalised elamisload rändeliigiti“. Läbi aastate on peamiseks Eestisse tuleku põhjuseks ja elamisloa saamise aluseks töö. Tähtajalise elamisloa pikendamiseks on aga kõige sagedasem põhjus pereränne, mis näitab, et perega liitumise eesmärgil Eestisse tulnud inimesed jäävad siia pikemaks ajaks kui tööle tulnud inimesed.
Tasub mainida, et kõigi teemade puhul saab juhtimislaual valida nii endale sobivama joonise tüübi kui ka rohkem huvi pakkuvad näitajad. Samuti saab jooniseid otse juhtimislaualt jagada ning ka alla laadida. Rändestatistika juhtimislaua kõrvalt leiab ka „Sidusa Eesti arengukava“ juhtimislaua, kuhu on kogutud olulisimad näitajad, mis annavad ülevaate ühiskonna sidususe ja lõimumise minevikust ning hetkeseisust. Kahe juhtimislaua valmimist ja uuendamist kaasrahastab Euroopa Liit.
