Jäätmekeskuse kõuts Jürka käib kaalumajas tööl

Ehitustööd uue koduloomade varjupaiga rajamiseks on Lääne-Viru Jäätmekeskuse territooriumil juba alanud. Kõuts Jürka valis omale uue kodu keskuse alal juba mõne aasta eest.

Piret Saul-Gorodilov

Jäätmekeskuse kaaluoperaatorid Inge ja Imbi käivad tööl vaheldumisi ja mõlemad on kõuts Jürka suured sõbrad. Kass tipib hommikuti kaalumaja ukseni viivast raudtrepist üles ja nõuab sooja laskmist.

Inge rääkis, et kõigepealt sõbrustas halli selja ja valge kõhualusega kõuts platsimeestega. Siis hakkas mehkeldama kontorinaistega, kes pakkusid paremaid palasid. Nüüd käib Jürka kaalumajas tööl. „Talle on isegi jotsi visatud,“ naeris Inge ja kirjeldas, kuidas jäätmekeskuse töötajad Jürkat ravinud on, andnud talle ussirohtu ning külmikus on tema jaoks paremad palad valmis hakitud.

Enamus kliente suhtub Jürkasse hästi, sest kaalumajas end koduselt tundev kõuts pakub muhedat vaatepilti ja tõstab meeleolu.

„Eks inimesed on erinevad ja need, kes loomasõbrad ei ole, vaatavad viltu, aga enamus nunnutavad teda nähes,“ jutustas Inge, lisades, et vahel magab kass tal lausa laua peal. Naine meenutab, kuidas kõuts oli vahepeal kolm päeva pulmas ega andnud näolegi. Töötajad olid mures ja otsisid valvekaamerate abil, kus nende neljajalgne kolleeg olla võib. „Papi ja paberi majas hängis teiste kassidega. Siis ei läinud kõht tühjaks ega midagi,“ rääkis Inge ja lisas, et lõpuks tuli Jürka suure kisaga tööpostile, nõudis tuppa ja süüa.

Ehkki Inge hellitab tööl olles röövlinäoga Jürkat, on tal kodus kaks tõukassi – Briti lühikarvalised. Kui perenaine töölt tuleb, siis nuusivad puhtaverelised kahtlustavalt tema mantlit ja jalanõusid. Küllap nad haistavad, et Ingel peale nende veel lemmikuid on.

Tegelikult on Jürkal ka kodu kuskil jäätmekeskuse lähedal olemas, tunnistas kaaluoperaator. Pererahvas on täiesti teadlik, et nende kõuts seal elab, lihtsalt kass on oma otsuse teinud ja kui ta koju viia, siis on ta varsti kohusetundlikult tööl tagasi. Kõutsi nimi oli hoopis Muki olnud ja uus nimi tekkis talle kuidagi iseenesest. „Eks ta sihuke veits katkine on, nagu mingi Jürka,“ arutles Inge, kes Jürkat ühtelugu ka vahvates poosides pildistab ja fotosid koos vaimukate kommentaaridega sotsiaalmeedias jagab.

Kass Jürka tunneb end kaalumajas koduselt. Foto: erakogu

Jürka on eriline ja omaks võetud, aga sügisel toimus asutuse territooriumil suurem kassipüüdmise aktsioon. Jäätmekeskuse alale oli elama asunud paras hulki kasse, kes omakorda poegisid.

Inge palus loomaomanike südametunnistusele koputada. „Mul on tunne, et kasse tuuakse siia teadlikult, aga looma prügimäele viskamine on väga õel ja vastutustundetu,“ oli naine nördinud. „Jürka püüti ka tookord kinni, aga me saime veel jaole ja palusime tema tagastada,“ lausus Inge.

Olgugi, et suure osa ajast veedab Jürka kaalumajas Inge või Imbi juures, peab ta ööseks arvukates kõrvalhoonetes sooja pesa leidma, sest liikumisanduri tõttu ei saa teda öövalvesse jätta. Jõulupühade ajal oli jäätmekeskus suletud ja Jürkale jäeti ohtralt pruukosti, et ta need päevad nälga ei näeks.

Jäätmekeskuse territooriumile asuti rajama uut koduloomade varjupaika, aga Inge arvas, et hoidub tulevikus selle kostilistega tutvumisest. „Mul on pill kerge tulema, viiks nad kõik omale koju,“ ütles naine.

Lääne-Viru Jäätmekeskuse tegevjuht Priit Raamat meenutas, et jäätmeid hakati vastu võtma 2012. aastal, seega aktiivselt on tegutsetud üle kümne aasta. Selle aja jooksul on kõvasti õpitud, arenetud ja tekkisid erinevad teenused. Nüüd on siis kord koduloomade varjupaiga käes. Aga loomad, olgu nad hüljatud või muul kombel koduta jäänud, ei ole siiski jäätmed. Tegevjuht ei osanud hetkel kommenteerida, kes hakkab varjupaiga osa korralduslikku poolt haldama. Konkreetset otsust tema teada veel ei ole ja rajamise rahastuse poolega tegeleb Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL).

„Plats on ette valmistatud ja isegi ehitaja on tänaseks peal,“ sõnas Priit Raamat ja juhatas, et kui jäätmekeskuse poole keerata, siis tulevast varjupaika ehitatakse kohe suure tee äärde jäävale alale.

Tegevjuht Priit Raamat kinnitas, et töö jäätmekeskuses jätkub oma tavapärases rütmis ja antakse endast parima, et prügiga majandamine maakonnas laabuks.

———————————————-

Toomas Väinaste meenutab jäätmekeskuse rajamist

„Otsus tuli üle noatera,“ rääkis kunagine Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Toomas Väinaste. Toonane prügimägi oli ammugi ajale jalgu jäänud ja VIROL-is toimus mitu arutelu jäätmemajanduse teemal. Mõte omavalitsustevahelise jäätmekeskuse rajamisest hakkas arenema, aga ikka leidus vastupunnijaid.

„Valisin sobiva hetke, et otsus hääletusele panna,“ meenutas Toomas Väinaste. Häältetulemusega 8/7 sai projekti lõpule viia ja ehitus valmis aastal 2011. Kuna rajatis asus Vinni valla territooriumil, valiti Toomas Väinaste ühtlasi MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse juhatuse esimeheks. Ükski maakonna omavalitsus ei ole siiani pidanud oma rahakotti ei rajamise ega ülalpidamise arvelt kergendama. Majandamist alustati laenurahadega ja MTÜ on kenasti toime tulnud. Tänaseks on selgelt näha, et ühe häälega teostumiseni jõudnud jäätmekeskus õigustab ennast igati.