Kadrinas räägiti kooli tulevikust

Möödunud laupäeval toimus Kadrinas hariduskonverents „Kadrina 2030 – millist kooli me tahame?“, et arutada kohaliku keskkooli edasiste võimaluste üle olukorras, kus paari aasta pärast avatakse Rakvere riigigümnaasium.

Liisi Kanna

Konverentsil tervituskõne pidanud Kadrina vallavolikogu esimees Madis Viise toonitas, et volikogu ei ole keskkooli reorganiseerimist arutanud ega ka mingit otsust vastu võtnud.

„Näeme ju kõik, et meie koolihoone vajab põhjalikku uuendamist ja ümberkujundamist, toetamaks sisulise tegevuse arengut vastavalt tänapäeva vajadustele. Peame ka tõdema, et oluliselt on muutunud kogu meid ümbritsev haridusmaastik ja seda peame arvestama oma plaanide tegemisel. Konkurentsis jäävad peale ainult väga kvaliteetse sisuga ja ajaga kaasas käivad koolid,“ võttis volikogu esimees kokku konverentsi korraldamise põhjused.

„Tänane kokkusaamine on esimene kogukonnale suunatud informatsioonivahetus. Selleks, et olla edukas, ei pea kõike ise leiutama. Kuulame teisi ja võtame üle selle, mis on mõistlik ja vajalik,“ lisas Madis Viise.

Võimalikud variandid

Ürituse esimene blokk kätkes peamiselt väliskülaliste ettekandeid. Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin andis ülevaate koolivõrgu seisust ja suundumustest Eestis. Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Matsin rääkis oma kogemusest riigigümnaasiumi käivitamisel ning Jõgeva Põhikooli direktor Triin Lõbu põhikooli rollist ja ülesannetest. Kõlama jäid märksõnad nagu õpilaste arvu vähenemine, õpetajate puudus ja õpetajaskonna vanus.

Seejärel oli kõnepult kohalike ettekandjate päralt. Esmalt rääkis hariduskomisjoni esimees Mati Tiiter komisjoni tööst ning väikese pausi järel sai sõna vallavanem Kairit Pihlak.

Ka vallavanem jätkas arvude kursil, tuues muuhulgas välja, et Kadrina Keskkooli hoones on õpilaste arvu kohta liiga palju ruumi, mis ei ole ökonoomne ega säästlik. Ka rääkis Pihlak, et arengukavas on selgelt välja öeldud, et soovitakse renoveerida Kadrina Keskkooli terviklahendusega õpikeskkonnaks.

Pihlak esitles kolme võimalikku varianti, kuidas edasi minna: jätkata nii nagu on, tagades füüsilise keskkonna miinimumvajadused; konkurentsivõimeline gümnaasium; atraktiivne ja tugev põhikool.

Esimese valiku juures tõuseb Pihlaku sõnul küsimus, kui pikas perspektiivis see kestev oleks. Teise variandi puhul tuleb hoolega läbi mõelda, millega riigigümnaasiumile konkurentsi pakutakse ning koos tuleks läbi arutada, kas see on tehtav. Kolmanda võimaluse puhul keskendutaks tugevale põhikoolile.

Nii teine kui kolmas variant eeldaks kooli renoveerimist ning hinnanguliseks maksumuseks tõi vallavanem (sporditaristut hulka arvestamata) gümnaasiumina jätkamise puhul 6,3 miljonit ning põhikooli puhul 5,2 miljonit eurot. Põhikooli renoveerimiseks on võimalus struktuurfondide toetuseks, gümnaasiumi puhul tuleks kasutada ainult omafinantseeringut.

„Loomulikult on veel valikuid. Meie siin oleme alustanud võib-olla ebatraditsioonilisest otsast – viskame teemad õhku, et koos arutada,“ lausus Pihlak lõpetuseks, kinnitades ühtlasi, et tema on valmis edasi liikuma selle variandiga, mille kasuks kogukond otsustab.

Optimistlikud seisukohad

Järgmisena tegi ettekande Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani, kes toonitas selle otsuse tähtsust, sest sellest oleneb ka valla jätkusuutlikkus tulevikus. „Vigade parandust hiljem teha ei ole võimalik,“ lausus Pani.

„Minu ettekande teema on „Kadrina Keskkool 2030“ ja sisuliselt on selles pealkirjas ära öeldud, mida mina arvan,“ jätkas direktor. „On täiesti reaalne, et aastal 2030 näeme me Kadrinas jätkuvalt gümnaasiumiastet, aga sinna on muidugi väga pikk tee minna.“

„Meil on vabariigi tasemel arvestatavad riigieksami tulemused – Kadrina Keskkooli õpilaste riigieksami tulemused võistlevad väga edukalt ka riigigümnaasiumide eksamite tulemustega. Kadrina Keskkool kui Vinni-Pajusti Gümnaasium on need koolid maakonnas, mis seda konkurentsi riigigümnaasiumidele väga edukalt pakuvad,“ märkis Pani, tuues ühtlasi välja, et sarnaselt riigigümnaasiumitele on ka Kadrinas tugevad õppesuunad erinevate valikainetega.

Oma nägemuse 2030. aastast võttis Arvo Pani kokku järgnevalt: „Kadrina Keskkool on parim omanäoline, väärtuspõhine, innovaatiline ja tehnoloogiat edendav Eesti maakool, mille arengukeskkond arvestab õppija individuaalsust ja loovust, pakub koolirõõmu ning tagab konkurentsivõimelise põhi- ja gümnaasiumihariduse.“

Aru Grupi looja ja juhataja ning CADrina festivali ellukutsuja Juhan Viise ettekanne pälvis publiku suure aplausi. Viise rääkis ettevõtluse olukorra kajastumisest kohaliku elu kvaliteedis ning kinnitas, et ettevõtlusel läheb hästi – käibed on ilusti kasvanud. „Kui on rahvast, kui on ettevõtlust, siis läheb ka valla rahakotil enam-vähem hästi. Ja kui vaatame valla eelarvet, siis näeme ka seal tõusujoont,“ märkis Aru Grupi juht.

„Täna on põhiküsimus, kas vald jaksab kooli kanda. Julgen arvata, et jah. Julgen väita, et kooli pidamine, ehk see kott meil seljas, ei ole liiga raske,“ jätkas Viise.

Ettevõtja oli sarnaselt Arvo Panile veendunud, et keskkooliosa kadumine mõjutaks Kadrina valda väga. „Keskkooliosa kadumisega väheneb töökohtade arv, väheneb Kadrina kui elukeskkonna atraktiivsus ning motiiv noortel peredel Kadrinasse elama asuda, väheneb intelligentsi osakaal vallas, kiireneb elanikkonna vähenemine ja taandub ettevõtlus piirkonnas,“ loetles Viise. „Taandub ettevõtlus – taandub raha – taanduvad inimesed,“ võttis ta kokku.

Küll aga tõdes Viise, et gümnaasiumiosa säilitamisel tuleb teha selge valik, millele keskenduda. „Me peame olema targad ja energilised, siis teeme ära,“ lõpetas Viise optimismi süstides.

Lühemateks mõtteavaldusteks said sõna ka teised soovi avaldanud. Konverents lõppes paneeldiskussiooniga ning Kadrina Keskkooli õpilane Marie-Eliise Marton lausus lõppsõna.

See üritus ei jää aga ainsaks, juba 13. veebruaril tuleb kokku sarja esimene hariduskohvik Kadrina raamatukogus.V

Üritust modereeris Rein Sikk. Foto: Lisete Laisaar