Kogenud nahaarst kirjutas põneva käsiraamatu
„Minu suurimaks mureks on Eesti inimeste liiga vähene päikesekaitsevahendite kasutamine. Ideaalis tuleks ka meie laiuskraadil päikesekaitsekreeme kasutada aastaringselt,“ ütleb dermatoloog Bret Kaldvee. Äsja ilmus temalt käsiraamat „Naha tervise ABC“, mis koondab endas tema aastatepikkuse kogemuse dermatoloogina. „Naha tervise ABC“ on praktiline käsiraamat kõigile, keda huvitab naha tervis, sagedasemad nahahaigused ning nende ravi.
Kaire Kenk
Päikesekaitsekreemi võiks kasutada läbi aasta, sest kreem kaitseb nii nahahaiguste kui ka naha enneaegse vananemise eest. Päevitamisega liialdamine ning suitsetamine on kaks peamist naha enneaegse vananemise põhjustajat.
Üks dr Kaldvee suuri murekohti on meie naiste liigne päevitamine. „Ehkki meie naised on UV-kiirguse kahjulikest mõjudest palju paremini teadlikud kui näiteks Ameerika naised, ei kasutata päikesekaitsekreeme siiski piisavas koguses. Eriti palju kiputakse päikesega liialdama teismeeas ja varastes kahekümnendates, kui vaba aega. Tervislikku päevitust ei ole olemas!“ rõhutab dermatoloog.
„UV-kiirgusest saadud päevitus, kas siis mererannas või solaariumis, on alati suuremal või vähemal määral nahale kahjulik. Kes siiski soovib endale kuldpruuni nahka, võiks seda nahale pihustada spreipudelist,“ lisas vastse raamatu autor.
„Ma ise päevitasin viimati 22-aastaselt. Olen praegu 36-aastane ja tõepoolest pole mitte kunagi enam randa päevitama läinud, teadlikult päikest võtnud. Aga enne seda olin raudselt Saaremaa kõige pruunim tüdruk ja tegin oma nahale päevitamisega kõvasti liiga. Veetsin sõbrannadega tunde Mändjala rannas, sain selliseid päikesepõletusi, mida on hirmus isegi meenutada,“ jagab Bret Kaldvee oma kogemust.
Kaht tüüpi UV-kiirgus
Igal hommikul tuleks vaadata UV-indeksit ning kui see on üle kolme, peaks kindlasti oma naha päikesekaitsekreemiga katma. „Alla kolme ei ole päikesekaitsekreemi kasutamine kohustuslik, aga kes soovib oma nahka enneaegse vananemise ees kaitsta, peaks päikesekaitsekreemi kasutama igapäevaselt,“ ütleb Kaldvee.
SPF (sun protection factor) tähendab kaitset ainult UVB-kiirguse eest, aga maapinnale jõuab kaht tüüpi UV-kiirgust. „UVA-kiirgus põhjustab naha vananemist ning UVB-kiirgus põhjustab nahapõletust. UVA-kiirguse intensiivsus on läbi aasta suhteliselt sarnane, see läbib aknaklaasi ning see on ka põhjus, miks me soovitame kasutada päikesekaitsekreemi läbi aasta. UVB-kiirgus on muidugi tugevam suvel,“ selgitab nahaarst.
Päikesekreem peaks olema SPF 30 või rohkem ja sisaldama UVA-kaitset. SPF näitab kaitset vaid UVB-kiirte vastu, sama oluline on aga kaitse UVA-kiirte vastu.
Kasutage kreeme, millele on märgitud broad spectrum – need pakuvad kaitset nii UVA- kui ka UVB-kiirte vastu. „Paraku kasutame päikesekaitsekreemi liiga vähe ja liiga harva. Tihtipeale on inimesel ilusalongist ostetud eksklusiivne kreem, millega siis koonerdatakse. Mina soovitan sellisel juhul osta odavam ja kanda nahale ikka heldelt,“ muigab dr Kaldvee. Kuidas ja kui palju päikesekaitsekreeme kasutada, selle kohta on autor raamatus kirjutanud terve peatüki koos fotodega. Unustada ei tasu ka seda, et mitmed ravimid põhjustavad UV-kiirguse tõttu lööbeid, mistõttu tuleb teatud ravimite kasutamisel olla päikesega eriti ettevaatlik.
Lisaks teaduspõhistele selgitustele leiab raamatust ka põnevaid päriselulisi patsiendilugusid, mis on kogunenud dr Kaldvee igapäevatöös viimase kümne aasta jooksul.
Nahaarst Bret Kaldvee huvi nahahaiguste vastu süvenes ülikooli ajal dermatoloogia tsüklit läbides. Koos akadeemiliste õpingutega kasvas ka tema kirg esteetilise meditsiini vastu, millele ta on pühendunud juba üle 10 aasta. Tema eriline fookus on suunatud anti-aging protseduuridele, nagu botuliinteraapia, täitesüstid ja laser protseduurid. Need kaasaegsed meetodid annavad arstidele võime ennetada vananemise esimesi märke.
Naha ülehoolitsemine
„Me elame tohutu infokülluse ajastul. Igal hommikul oma arvutit avades, ajalehte või ajakirja lugedes hakkavad silma üha uued ja uued reklaamid, mis kutsuvad ostma üha uuemaid ja täiuslikumaid nahahooldustooteid. Minu jaoks on probleemiks kogu selle info usaldusväärsus. Millist tootjat, millist infoallikat usaldada? Eriti puudutab see akne ja rosaatsea patsiente, kellele sotsiaalmeedia surub peale üha uuemaid tooteid. Sotsiaalmeedia lubab neile ilusa naha, kui nad õhtuti vähemalt tund aega istuvad peegli ees ja määrivad nahale vähemalt viis erinevat kreemi. Aga minu põhimõte on alati olnud: vähem on parem. Ja ma näen ka oma patsientide pealt, et liiga palju erinevaid tooteid samaaegselt põhjustavad neil nahahaigusi, mida neil varem ei olnud. Akne, dermatiit, ka rosaatsea on tüüpilised haigused, mida põhjustab naha ülehoolitsemine,“ hoiatab dr Kaldvee.
Nahaarsti sõnul esineb aknet tänapäeval järjest sagedamini. „Miks see nii on, põhjuseid päris täpselt ei teata, aga ma arvan, et keskkond on meil nii muutunud. Kuid see pole kindlasti ainult üks faktor, vaid mitmetest faktoritest põhjustatud. Üks põhjus on kindlasti ka meeletu kosmeetika tarbimine – seerumid, õlid, seebid, mida oma näole kantakse,“ ütleb dr Kaldvee. „Kosmeetikatoodete ületarbimine on suur põhjus akne tekkimiseks.“
Kõige suurem riskifaktor akne tekkimisel täiskasvanueas on dermatoloogi sõnul geneetiline eelsoodumus. Akne ravi aga põhineb just õigel ravil ja õigel igapäevasel nahahooldusel. „Siiamaani ei suudeta täpselt öelda, et mingid toiduained kindlasti põhjustavad aknet,“ tõdes ta.
Nahaarst toonitas, et kui näonahaga on probleeme, siis tuleks väga kriitiliselt oma igapäevane näohooldus üle vaadata ja kui võimalik, mingid tooted ära jätta.
Nii ongi dr Kalvee raamat hea lugemine kõikidele psoriaasi ja rosaatseat põdevatele inimestele. Teosest saab selge ülevaate oma haigusest ja ka soovitused, kuidas põletikulise naha eest kõige paremini hoolitseda. „Olen raamatusse kogunud kõige värskema teadusinfo, kirjutamise ajal vaatasin läbi kõik oma eriala uusimad ravijuhised. Õppisin ka ise palju viimase aja suurimate teadussaavutuste – psoriaasi ja atoopilise dermatiidi bioloogiliste ravimite kohta,“ märkis dermatoloog.
Kreemitamine, kreemitamine, kreemitamine
„Kreemide osas on seega üheks kõige olulisemaks kreemiks justnimelt päikesekaitsekreem. Kuna ma siiralt usun sellesse, et lihtsuses peitub võlu, siis ei peaks ilutoodete arsenal tualettlaual üldse olema suur. Lisaks päikesekaitsele peaks iga inimene investeerima heasse puhastusvahendisse, enda nahale sobivasse niisutavasse kreemi ning kui need olemas, alles siis võiks mõelda retinooli või mõne muu vitamiin A-derivaati sisaldava seerumi kasutamisele,“ lausus Bret Kaldvee.
Naha- ja esteetilise meditsiini arstina soovitab ta lisaks heale nahahooldusele ilurituaali täiendada mõne laseri- ja süsteprotseduuriga, mis aitavad esimesi vananemismärke peita ja olemasolevaid veidi vähendada. „Laserprotseduurid aitavad ühtlustada pigmentatsiooni, vähendada nahal laienenud veresooni ning parandada naha kvaliteeti,“ rõhutab dr Kaldvee.
„Väga tähtis on minu jaoks piisav ööuni, magan igal ööl minimaalselt kaheksa tundi. See tähendab seda, et tavaliselt lähen magama peale seda, kui olen lapsed magama pannud. Üldiselt juba peale kella üheksat õhtul. Ärkan kella kuue paiku varahommikul. Hoian tervisele kahjulikud tegevused minimaalsena – ei suitseta ega veibi ning alkoholi ma praktiliselt ei tarbi. Lisaks muidugi hea päikesekaitsekreem, niisutav kreem ja puhastusvahend,“ kirjeldab nahaarst enda tavasid.
Väga kergeid kreeme dr Kaldvee talvisel ajal kasutada ei soovita. „Dermatoloogia alustala on see, et kuiva me ravime kuivaga ja märga märjaga. Mis tähendab siis seda, et mida kuivem on protsess, seda tummisemat ja rasvasemat kreemi peaksime ideaalis kasutama,“ nendib ta. Paksema konsistentsiga kreemidest on head variandid ka nn külmakaitsekreemid. Ka tuleks kuiva naha puhul vältida pikki vanniskäike. Et vesi kuivatab nahka, on soovitatav niiskuse nahka lukustamiseks kasutada vanniõlisid. Duši all pestes võiks samuti eelistada tundlikule või atoopilisele nahale mõeldud dušiõlisid ja -kreeme, mis ei ärrita nahka ning aitavad hoida juba niigi rikutud nahabarjääri. Tasub vältida seepi, sest see kuivatab nahka. Kohe pärast kuivatamist võiks nahale kanda palju rasvast kreemi. See võtabki kokku kuiva naha baasravi: igapäevane naha kreemitamine.
“Kuiv nahk ei lähe ajaga paremaks, vaid vastupidi: vananedes kipub naha kuivus süvenema. Uuringud on näidanud, et peaaegu iga üle 60-aastane inimene kannatab vähemal või rohkemal määral nahakuivuse käes. Kuidas sellega toime tulla? Seespidist ravi kuiva naha jaoks ei ole – kahjuks ei aita ei toidulisandid ega vitamiinid. Peamine lahendus ongi igapäevane naha kreemitamine,“ rõhutab dr Kaldvee.
Missugune nahahooldustoode valida? „Kõik talvised nahahooldusvahendid, kreemid ning duši- ja vanniõlid soovitan soetada eelkõige apteegist. Tooted võiksid olla mõeldud atoopilise dermatiidiga või tundlikule nahale, sest neis on kuivale nahale vajalikud ained ning neist on eemaldatud potentsiaalsed ärritajad: tavaliselt lõhna- ja värvained. Probleem seisneb selles, et kuigi lõhna- ja värvained muudavad kreemitamise meeldivamaks, on need tegelikult põhilised nahaallergiate tekitajad. Kuiv ja juba varem kahjustatud nahk on uutele ärritajatele palju vastuvõtlikum kui nahk, mille rasvasisaldus on normis. Kokkuvõttes võib öelda, et kuiva naha hooldusel peab järgima kolme põhitõde: kreemitamine, kreemitamine ja kreemitamine,“ lausus Bret KaldFvee lõpetuseks.
