Korteriühistud muutuste tuules V
Kuna korteriühistutes on aastakoosolekute periood, siis peatun seekord pikemalt küsimusel, milline on revidendi ja revisjonikomisjoni roll korteriühistus.
Revisjon korteriühistus
Revisjon on osa ühistu sisekontrollisüsteemist. Kuna revisjon on olemuslikult organisatsioonisisene kontroll, ei saa revisjoni teostaja olla täiesti sõltumatu, nii nagu seda näiteks eeldatakse audiitorteenust osutavalt vandeaudiitorilt.
Kuigi seadus seda otseselt ei nõua, on hea tava, et revisjoni teostaja omab piisavaid teadmisi ja kompetentsi kontrolli läbiviimiseks. On soovitatav, et revisjoni teostajal või revisjonikomisjoni puhul ühel komisjoni liikmetest oleks raamatupidamislik, majandusalane või juriidiline haridus. Selle puudumisel tuleks kasuks töökogemus vastavates valdkondades, teadmised korteriühistu ja mittetulundusühingute tegevust reguleerivast seadusandlusest, Eesti heast raamatupidamistavast ning finantsarvestuse üldpõhimõtetest.
Näitena võib välja tuua loetelu tegevustest, mida revisjoni käigus võiks läbi viia. Uurida, kas majandusaasta aruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava nõuetega. Veenduda, et raha kassas ja pangakontodel on olemas ning lugeda üle kassas olev raha. Veenduda, et lepingu alusel makstud tasud vastavad lepingu tingimustele. Tuvastada ja raporteerida kõik asjaolud, mis on seotud teatud tehingu(te)ga ja määratletud perioodi pangamaksetega. Uurida, kas tehingute hinnad vastavad turuhinnale.
Revisjoni käigus tuleks kontrollida ka, kas üldkoosoleku kokkukutsumine, hääletamine ja läbiviimine vastas korteriühistu põhikirjale, mittetulundusühingute seadusele ja korteriühistuseadusele. Välja tuleks selgitada, kas üldkoosolek, kus kinnitati majandusaasta aruanne, majandustegevuse aastakava ja juhatuse tasud, oli otsustusvõimeline. Kontrollida tuleks, kas juhatuse poolt koostatud ja üldkoosolekule kinnitamiseks esitatud majandustegevuse aastakavas oli majandamiskulude määramine vastav põhikirjale. Lisaks ka seda, kas tegelik majandamiskulude k.a vahendatavate kulude (küte, vesi, elekter jne) määramine liikmetele vastab põhikirjale.
Loomulikult ei ole see nimekiri lõplik ning iga ühistu puhul võib teha revisjoni eesmärkide osas erisusi.
Revisjoni läbiviimise eel soovitan põhjalikult tutvuda Audiitorkogu poolt koostöös Eesti Korteriühistute Liiduga välja töötatud juhendiga, mille leiab nimetatud ühenduste kodulehtedelt.
Kinnituskirja küsimine
Revisjoni läbiviijal on soovitatav küsida juhatuselt kirjalik kinnitus selle kohta, et kogu talle esitatud informatsioon on tõene ja mitteeksitav, kõik seisukohad ja arvamused, kavatsused ning tulevikuprognoosid on ausad ja tehtud mõistlikel kaalutlustel. Kinnituses võiks olla märgitud, et revidendile esitatava informatsiooni hulgast ei jäeta välja ühtki fakti või asjaolu, mille tagajärjel muutuks kogu informatsioon või osa sellest vääraks ja/või eksitavaks.
Andres Jaadla,
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees
