Kuidas valmistuda järgmiseks aastaks nii, et pere eelarve oleks pingevabam

Aasta lõpp on hea aeg võtta hetk, et hinnata pere rahalist olukorda ning mõelda, kuidas muuta järgmine aasta senisest pingevabamaks. Eesmärk ei pea olema ette võtta drastiline eelarve ümber kujundamine, vaid luua süsteem, mis aitab muutustega paremini toime tulla ning jätab ruumi ka ootamatustele. Kui igapäevane rahaasjade haldamine muutub konkreetsemaks ja selgemaks, on kogu aasta stabiilsem ja stressivabam.

1. Alusta selgest ülevaatest: mis oli lõppeval aastal hästi ja mis vajab muutust?

Rahulik aastaplaan algab ausast tagasivaatest. Selleks saad vastata mõnele küsimusele:

• Millised kulud üllatasid?
• Mis osutus oluliselt kallimaks (nt elekter, toit, transpordikulud)?
• Kus õnnestus eelarvest kinni pidada?
• Kas mõni regulaarne kulu on järgmisel aastal kadumas, näiteks varasemate kohustuste või väikelaenu maksete lõppemine?
  

Kui sul on selge ülevaade olemas, on lihtsam mõista, kuhu raha päriselt kulus, mille pealt saaks kokku hoida ja mille jaoks peaks rohkem raha arvestama.

Kui mõni kohustus saab tasutud, näiteks kunagine suurem ost või remondiga seotud rahaline kohustus, tekib eelarvesse ruumi, mida saab kasutada säästmiseks, meelerahufondi kasvatamiseks või lihtsalt lisarahana. Need on hetked, mille peale tasub teadlikult mõelda. Kui kohustus lõpeb, on väga lihtne see raha ära kulutada, kuid kui see suunata järgmise aasta eesmärkidesse, on mõju märksa suurem. 

2. Planeeri aasta kulud suuremate kategooriatena, mitte konkreetse summana 

Eelarve ei pea alati jäik olema. Mõne inimese jaoks toimib paremini süsteem, kus suured kulud on eelarves kategooriatesse jagatud, näiteks:

• kodukulud,
• transport,
• lapsed ja huvitegevused,
• toit,
• puhkus ja vaba aeg,
• ootamatud väljaminekud.
  

Selline raamistik annab rahakotile suurema paindlikkuse. Kui ühes kategoorias tekib suurem väljaminek, saab seda teise arvelt kohandada ilma kogu eelarvet segi löömata. Paindlik lähenemine aitab paremini hinnatõusu ja sissetulekute ebastabiilsusega toime tulla.

3. Loo aasta „kulutippude kalender“

Igal aastal korduvad samad perioodid, mis tekitavad rohkem väljaminekuid:

• kooliaasta algus,
• sünnipäevad ja pühad,
• suvine puhkus,
• kodu- või autohooldustööd,
• talvised küttekulud.
  

Kui need kuud varakult kalendrisse märkida, saab kulusid hajutada ning vältida olukorda, kus kogu surve langeb teatud kuudele. 

4. Ehita üles oma meelerahufond 

Meelerahufond on ootamatuste vastu kõige parem kaitse. Ferratum Insightsi uuringu kohaselt suudab 75% inimestest säästa vaid 0–19% sissetulekust, mis tähendab, et enamikul peredest on meelerahufond pigem väike või pole seda üldse. Õnneks saab kogumisega alustada ka väikeste summadega. Meelerahufondi tuleks koguda selline summa, et sa ise tunneksid rahalist kindlustunnet. Tavaliselt soovitatakse sinna koguda näiteks 1-3 kuu väljaminekute suurune säästupuhver. Fondi kogumisel on oluline järjepidevus, mitte kõrvale pandava summa suurus.

5. Jälgi oma rahavoogude mustrit

Rahaline stress ei teki alati kulude suurusest. Sageli on probleem hoopis selles, millal raha sisse tuleb ja millal see välja läheb. Seetõttu tasub aeg-ajalt üle vaadata, kuidas sinu enda rahavoog kuude ja nädalate lõikes tegelikult liigub: millal laekub palk, millal tulevad suuremad arved. 

Samuti oleks hea üle vaadata, kuhu raha päriselt liigub. Tänapäeval on selleks olemas näiteks automaatsed rakendused, mis ise sinu pangakaardiga tehtud tehingute järgi kulud kategooriatesse jaotab ning mille abil näed kohe ära, kuhu ja millised summad kuluvad. Vabalt võib selleks kasutada ka lihtsalt paberit ja pliiatsit ning oma kulud ise kirja panna.

Kui inimene teab täpselt, kuhu raha iga kuu liigub, millised kulud korduvad ja millised tekivad pigem juhuslikult, muutub eelarve koordineerimine palju lihtsamaks. 

Sellise mustri mõistmine aitab paremini näha:

• millal on mõistlik rohkem säästa,
• millal planeerida suuremaid väljaminekuid,
• milliste kulude arvelt saab vajadusel kohandusi teha,
• ja millal on loogiline meelerahufondi pisut rohkem raha paigutada.
  

Kui rahavoo ajastus on selge, kaob tunne, et raha „kaob ära.“

6. Aruta eelarvet ka pereringis

Raha planeerimine ei pea olema ühe inimese õlul. Soovi korral saab protsessi ka pereliikmed kaasata, et kõigil oleks siht sama ja plaanid selged. Nii teavad kõik, kuidas tulevased sissetulekud ja väljaminekud jaotuvad ning planeerimine on sujuvam.

See vähendab pingeid ja aitab vältida olukordi, kus mõni kulu tekib ootamatult lihtsalt seetõttu, et see polnud omavahel läbi räägitud.

Järgmise aasta eelarve peamine eesmärk: rohkem selgust, vähem survet

Pingevaba aastaplaan ei tähenda suurt kulude kärpimist või elu piiramist. See tähendab hoopis selget teadmist:

• millal kulud kasvavad,
• millal raha vabaneb,
• millisteks perioodideks on vaja ette valmistada,
• kuidas hoida pereeelarve tasakaalus.
  

Kui plaan on realistlik ja piisavalt paindlik, muutub teadlik rahakäitumine loomulikumaks ning igapäevaelu püsib stabiilsem ka majanduslikult muutuvatel aegadel.

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist tutvu finantsteenuse tingimustega või konsulteeri spetsialistiga.