Liikumine väärikas eas

Regulaarne füüsiline aktiivsus on oluline igas eas. Mida liikuvamad elu jooksul oleme, seda täisväärtuslikum on elukvaliteet.

Nagu varasemates lugudes maininud olen, hakkab alates kolmekümnendatest eluaastatest ainevahetus aeglustuma, lihasmass vähenema jne. Vanaduspõlve nautimiseks ja haiguste ning ülekoormusvigastuste ennetamiseks peaksid ka väärikas eas inimesed regulaarselt liikuma ja sobiva liikumisharrastuse valima, olgu selleks siis kepikõnd, rahvatants vm.

Eesmärk pole mitte niivõrd organismi arendada, vaid tunda ennast tavatoimingutes paremini ning n-ö lükata seeläbi enesetundest lähtuvalt vananemist edasi.

Anatoomilised ja füsioloogilised muutused

Vanuse lisandudes toimuvad nii anatoomilised kui füsioloogilised muutused. Vanuse tõustes hakkab hõrenema luukude. Menopausi ajal väheneb naistel luumass märgatavalt hormonaalsetel põhjustel. Meestel on luumass suurem ja vananemisega seotud luukadu on natuke aeglasem.

Vanemaks saades muutub lihasmassi vähenemise tõttu ka lihastöövõime väiksemaks, sest lihasrakkude suuruse ja arvu vähenemisega väheneb ka lihasjõud.

Seoses lihasmassi vähenemisega aeglustub omakorda põhiainevahetus, mille tulemusena on ka kehakaal kiire tõusma, kuna toiduga saadavat energiat ei kulutata enam nii palju ära.

Samuti muutub vanusega hapnikutarbimisvõime. Vananedes südame löögisagedus ja löögimaht vähenevad, mille tulemusena väheneb südame töövõime. Langeb ka maksimaalne südamelöögisagedus ja tõuseb vererõhk. Lisaks muutub vanemaks saades liigeste liikuvus kehvemaks.

Nende näitajate leevendamiseks on oluline pöörata tähelepanu regulaarsele liikumisele ja õigele toitumisele, et saada piisavalt vitamiine, mineraale jms.

Regulaarne kehaline aktiivsus aitab vähendada krooniliste haiguste riski, olemasolevaid haigusi kontrolli all hoida, nii kehaliselt kui vaimselt paremini toime tulla, vältida vigastusi ja elada kauem iseseisvat elu. Mitte kunagi pole liiga hilja alustada!

sven toste

Treening ja arstlik kontroll

Liikumisviisi valikul peaks jälgima, et see oleks võimalikult mitmekülgne – arendaks nii hapnikutarbimiselundkonda, lihasvastupidavust, koordinatsiooni kui ka tasakaalu. Enne treeningutega alustamist on ka eakal inimesel vaja läbida arsti juures tervisekontroll, et välistada teatud treeningud, sest esineda võib näiteks puusa-, põlve-ja õlaliigese kulumist, kõrget vererõhku ja teisi haigusi. Kui tervisekontroll on tehtud, siis võiks pöörduda väljaõppinud treeneri või füsioterapeudi poole, kes koostab treeningkavad ning annab nõu, kuidas ja milline liikumisviis valida.

sven nou

sven harjutus