Miks ettevõtted liiguvad ostmiselt rentimisele? Kulu, risk ja bilanss selgeks

Tänapäeva ärikeskkond muutub kiiremini kui kunagi varem ning see sunnib ettevõtteid otsima paindlikumaid lahendusi oma vajaduste katmiseks. Kui varem tähendas varade omamine turvatunnet, siis nüüd on üha rohkem ettevõtteid jõudmas arusaamiseni, et ostmine ei pruugi olla kõige mõistlikum viis ressursside kasutamiseks.

Rentimine ei ole enam ainult sõidukite puhul kasutatav lahendus. Sama loogikat rakendatakse tehnika, seadmete, töövahendite ja isegi IT-taristu puhul. Miks? Sest järjest rohkem juhte mõistab, et soetamine seob kapitali, suurendab riske ja kasvatab ettevõtte bilanssi, samas kui rentimine annab paindlikkust ja hoiab kulusid kontrolli all.

Seetõttu küsivad paljud: kas ettevõttele on täna tõhusam varasid omada või hoopis rentida? Ja miks eelistavad üha rohkem organisatsioone just rendimudelit?

Hajutame finanskoormust

Üks peamisi põhjuseid, miks ettevõtted liiguvad ostmiselt rentimisele, on soov hajutada finantskoormust pikema perioodi peale. Sõiduki või seadme soetamine tähendab tavaliselt suurt ja korraga tehtavat investeeringut, mis koormab rahavoogu. Rentimine, näiteks pikaajaline autorent, võimaldab seevastu jagada kulu kuudeks või aastateks, muutes väljaminekud stabiilseks ja lihtsasti prognoositavaks.

Lisaks võimaldab rendimudel säilitada ettevõtte likviidsust, mida saab kasutada teistesse valdkondadesse investeerimiseks. Eriti kasulik on see kasvufaasis ettevõtetele, kelle jaoks on vabade vahendite olemasolu sageli kriitilise tähtsusega.

Bilansi optimeerimine

Rentimisel on ettevõtte bilansile otsene ja sageli väga positiivne mõju. Kuna renditud vara ei kajastu ettevõtte bilansis, püsib varade ja kohustuste suhe tugevam ning üldine finantspositsioon näib stabiilsem. See annab parema ülevaate ka eelarveridadest, mida hindavad nii investorid kui ka võimalikud laenuandjad, kes teevad otsuseid just ettevõtte finantstervise põhjal.

Parem bilansistruktuur on eelis ka pankadele, kellelt tulevikus soovitakse finantseerimist. Lisaks vähendab ettevõte kapitali sidumist füüsilise varaga, mis võimaldab suunata rohkem ressursse põhitegevusse ja kasvu toetavatesse investeeringutesse.

Riskide maandamine tehnoloogia vananemisel

Tehnoloogia areneb kiiresti ja sellega kaasneb loomulik väärtuse langus. Seade või sõiduk, mis täna vastab kõikidele ootustele, ei pruugi mõne aasta pärast enam sama hästi ettevõtte tööprotsesse toetada. Rentimine aitab seda riski oluliselt vähendada, sest lepinguperioodi lõpus saab tehnika lihtsalt ja sujuvalt ilma suure investeeringuta uuema vastu vahetada. 

See on eriti oluline valdkondades, kus tehnoloogia roll on suur ja uuenduste tempo kiire, näiteks meditsiinis, IT-s või telekomis. Rentimise eelis seisneb selles, et ettevõtte käsutuses on alati kaasaegsed ja töökindlad lahendused ning vananeva vara koormus jääb teenusepakkuja kanda.

Haldusteenused muutuvad ettevõtte jaoks märksa lihtsamaks

Rendimudelite üks suur eelis on see, et tehnilised ja administratiivsed kulud ei kujune ettevõtte jaoks ettearvamatuks. Enamik teenusepakkujaid arvestab hooldused, remondid, tehnilise toe ja kindlustuse juba rendipaketti, mistõttu ei pea ettevõte nende maksumuse pärast eraldi muretsema. Kuigi hooldustes ja teenindustes tuleb kliendil ise käia, toimub arveldamine teenusepakkuja kaudu ning kulud sisalduvad kokkulepitud kuumakses.

Üks selge näide sellisest lahendusest on täisteenusliising, kus kasutaja ei pea muretsema hoolduste hinnatõusu, ootamatute remondiarvete ega tehniliste lisakulude pärast. Auto antakse üle korras kujul ning kogu kasutusperioodi jooksul hoitakse see samal tasemel vastavalt lepingus kokkulepitule. Ettevõtte jaoks tähendab see vähem halduskoormust, lihtsamat kulude juhtimist ning selget ja prognoositavat kulustruktuuri.

Millal on rentimine ettevõtte jaoks parim lahendus?

Rentimine ei sobi igale organisatsioonile, kuid on teatud olukordades selgelt kõige mõistlikum lähenemine. Eelkõige tasub seda kaaluda siis, kui ettevõtte töös on:

• Kiire arengutempo, mis eeldab, et seadmed, autod või tehnika oleksid alati ajakohased. Kui uuendused toimuvad regulaarselt, on rentimine kulude mõttes märksa ohutum valik kui ostmine.
  
• Vajadus hoida rahavoog stabiilsena. Ühekordsete suurte kulude asemel jaotub väljaminek ühtlaselt kuude peale, mis teeb eelarve planeerimise palju lihtsamaks.
  
• Muutuv töökorraldus, kus ei ole võimalik täpselt ette näha, kui kaua vara vaja läheb. Lühiajalised projektid, hooajalised tööd või töötajate rotatsioon eeldavad lahendust, mis ei seo ettevõtet pikaks ajaks.
  
• Soov vähendada kõrvaltegevusi. Rentimise puhul tegeleb hoolduste, kindlustuse ja tehnilise poolega teenusepakkuja, mis tähendab, et ettevõte ei pea looma eraldi haldusprotsesse ega otsima lisapersonali.
  
• Praktiline vajadus kasutada vara, mitte seda omada. Kui omandiõigus ei anna ettevõttele strateegilist eelist, muutub rentimine loomulikuks valikuks.
  

Ostmine on seevastu otstarbekas olukordades, kus vara kasutatakse pikaajaliselt, selle väärtus ei lange kiiresti või omand annab ettevõttele selge konkurentsieelise.

Tänapäevases äris on suundumus selge: ettevõtted liiguvad jäikadest investeeringutest paindlikumate lahenduste poole. Rentimine aitab hoida kulusid tasakaalus, vähendab riske, toetab bilansi tervislikku struktuuri ja võimaldab keskenduda sellele, mis tegelikult ettevõtet edasi viib — põhitegevuse arendamisele.