Mõrtsukboti päevikud ja romantikanõretus neidudele
Jaanipäev on saabumas ja sellega seoses ei ole kinodes praegu olulisi esilinastusi. Õige eestlane nüüd grillib mitu päeva järjest, laseb sääskedel end närida ja tõenäoliselt on kinosaalid üsna tühjad. Kes aga mingit filmi moodi meelelahutust soovib, siis seekord soovitan kahte sarja, mida saab vaadata Apple TV pealt. Soovitan just seda voogedastusplatvormi, kuna seal on võimalik seriaalidele valida eestikeelseid subtiitreid ja see on mõnus. Mõlemad sarjad põhinevad kirjandusklassikal.
Margit Adorf
Esimene on ulmesari „Murderbot“ ehk eesti keeles „Mõrtsuk(ro)bot“. Sari põhineb ulmekirjanik Martha Wellsi romaanisarjal „Mõrtsukboti päevikud“, mis on ilmunud ka eesti keeles. Selle on välja andnud kirjastus Fantaasia ja kirjastuse kodulehe kaudu on võimalik osta nelja raamatut. Sari tõenäoliselt järgib samamoodi kõiki nelja romaani, praegu on alustatud esimese osa ekraniseerimisega. Selleks on „Kõik süsteemid punases“, mis eesti keeles ilmus 2022. aastal, originaalis on see samuti üsna värske ulme, esmakordselt ilmus 2017. aastal.
Martha Wells on mitmeid väärikaid auhindu võitnud kirjanik ja konkreetselt „Kõik süsteemid punases“ on võitnud 2018. aastal Hugo ja Nebula auhinna, Alexi auhinna ja Locuse auhinna. Niisiis, väärt kraam, ka sari on super.
Peaosa mängib sarjas Alexander Johan Hjalmar Skarsgård, kehastudes robotiks, kes kujutab endale ette, et ta on tapjarobot. Robotitele on tulevikuühiskonnas antud ka nägu, nii et me ei pea sarmikat meest vaatama kogu aeg üksnes kuppelmaskiga. Tema kehastatud robot on üsna mässumeelne, sarkastilise mõttemaailmaga, inimesed talle eriti ei meeldi ja esialgu on tal mitmeid fantaasiaid sellest, kuidas ta inimesed hävitab. Ta häkib sisse oma süsteemidesse ja vabastab end üldise kontrolli alt, kuid käitub siiski üsna korralikult, see tähendab, et vist ei paista, et ta oleks päriselt massimõrva korda saatnud.
Mõrtsukrobot satub kaugele planeedile väikse uurimisrühma teenistusse, mille liikmed on kergelt uhhuud, kui nii võib öelda. Nad ei suuda kuidagi leppida sellega, et robot on vaid masin, tahavad kangesti, et ta oleks kuidagigi inimlik, ja eks ta mitmes eri situatsioonis tegelikult ongi. Robot päästab ühe meeskonnaliikme suure ussi rünnakust ja laseb hiljem ühel sissetungijast inimesel pea sodiks, et kaitsta oma meeskonnaliiget. Ta saab hakkama paanikahäire all kannatava kapteni rahustamisega ja sooritab ka suitsiidi, et mitte kõiki tiimiliikmeid talle pähe istutatud programmi tõttu maha nottida. Meeskonnaliikmed omakorda päästavad roboti ja taastavad tema süsteemid.
Tegemist on teravmeelse komöödiaga, kus suur roll on roboti sisemonoloogidel. Taplusstseene ja ohtlikke olukordi jagub igasse osasse, kuid põhirõhk on meeskonnaliikmete omavahelistel pingetel, hirmudel, kõhklustel ja tehisintellekti ning inimloomuse vahelistel erinevustel. Robot on ka ise üsna inimlik, tema suureks nõrkuseks ja kireks on seebiseriaalide vaatamine, kust ta ammutab oma teadmised inimeste kohta. Apple TV puuduseks on see, et kogu hooaega ei paisata korraga eetrisse, uus osa ilmub reedeti, eile jõudis sari seitsmenda osani.
18. juunil aga saabus Apple TV platvormile valdavalt teismelistele neidudele suunatud romantikast nõretava kostüümidraama „The Buccaneers“ („Piraadid“) teine hooaeg. Seega, kel veel vaatamata esimene hooaeg, siis see on praegu juba tervenisti üleval, eelmine hooaeg oli eetris 2023. aastal, kokku on sellel kaheksa osa.
Sari põhineb USA kirjaniku Edith Whartoni samanimelisel, kuid lõpetamata jäänud romaanil. Whartoni kõige kuulsam teos on „Süütuse aeg“, mis on ka eesti keeles mitu korda ilmunud, lisaks on selle kirjaniku sulest eesti keelde tõlgitud „Rõõmukoda“ ja „Kuupaiste heiastused“. Sari võtab elemente ka kirjaniku teistest teostest. Probleemid on ikka samad, rikaste klassi moraaliprobleemid, rahajanu, igatsus suure armastuse järele, ranged reeglid naistele jms. „Piraadid“ ilmus esmakordselt 1938. aastal, pärast autori surma. Loo tegevustik toimub 19. sajandi lõpus, 1870. aastail.
Sari ei ole puhtalt romaaniklassika ekraniseering, vaid see on kerge segu kaasaegsest meelelaadist ja millestki ajaloohõngulisest. Muusika on seriaalis kaasaegne, tantsitakse praeguste poplaulude saatel ja peab küll ütlema, et sarja helikujundus on päris hea, kuigi mingitel hetkedel tekitab mõtte, et kas see ikka nüüd päriselt haakub nende kostüümidega, äkki peaks vanamoodsam olema. Soundracki saab soovi korral ka kuulata näiteks Spotifys, kus on playlist olemas.
Esimene hooaeg jälgib USA uusrikaste neidude Nan ja Jinny St. George’i, Conchita Clossoni, Lizzy ja Mabel Elmsworthi pingutusi endale abikaasa leidmisel. Tegevustik toimub peamiselt Suurbritannias, kus kohalik vana aadel ei suhtu ameeriklannade kombelõtvusesse ja valjuhäälsusesse sugugi hästi. Kõik ei ole sugugi kuld, mis hiilgab ja sari käsitleb ka suhtevägivalda, samuti ei puudu samasooliste armastus. Kindlasti pole see seriaal mõeldud meeldima laiale massile, aga kui peres on naishingi, kes soovivad „midagi magusat“, siis see sari on just neile. Platvorm on sarja hinnanud sobivaks 9+ vanusele. Hoiatusena võin öelda, et seal on siiski ka intiimseid kirestseene, asi ei piirdu vaid teineteise järele õhkamisega.
