Naist pekstakse igas ühiskonnakihis
Justiitsministeeriumi koostatud kuritegevuse statistikast selgub, et viimastel aastatel on kasvutendentsis perevägivallaga seotud juhtumid. Koduvägivalla all kannatavaid naisi nõustanud psühholoog Ülle Kalviku sõnul on juba aastaid tegemist tõsise probleemiga, kuid praegusel hetkel julgevad naised oma muredega välja tulla.
Abi otsitakse varem
Põhjustena arvab ta, et võib-olla on tõusnud naiste teadlikkus, julgus probleemile silma vaadata ja abi otsida. „Kaugemast ajast võib näitena tuua naisi, kes kannatasid 20-30 aastat vägivalla all ja alles siis julgesid oma murega välja tulla. Praegu on see aeg oluliselt lühem. Nüüd otsivad pikas kooselus kannatavad naised abi juba 5-6 aasta jooksul. Hakatakse mõtlema laste peale ja probleemi teadvustama,“ selgitas Kalvik.
Naiste varjupaigaga ühendust võtvaid naisi on erinevaid. „Need, kes juba otse ukse taha tulevad, need lausa põgenevad mehe eest. On juhtumeid, kus metsas on öö veedetud ja on oodatud esimest bussi, et sõita linna abi saama. Lisaks on naisi, kes verisena hommikumantlis kodust ära jooksnud,“ rääkis Kalvik.
Teine osa naisi tuleb nõustamisele, kuid mees on eelnevalt teinud sedavõrd suure ajuloputuse, et tal on igal pool sidemeid ja kaamerad jälgivad naise igat liigutust. Tihti ei ole nende ähvarduste taga midagi.
Sageli on naistel küsimus, kas tegemist on üldse perevägivallaga, sest oli ta ju ise vastu karjunud või polnud mehele meele järele. Sellised naised on väga maha surutud, neid tuleb nõustada, teadvustamaks oma väärtust.
Samuti toob psühholoog välja majandusküsimuse. „Kui naisele on aastaid räägitud, et tema pole keegi ja ainult mees teenib, siis see on samuti üks manipuleerimishoobasid. Lisaks seab mehe ühiskondlik positsioon naisest oluliselt kõrgemale, mida ta ka ära kasutab. Need on kõik tõsised tegurid, miks naised ei taha abi saamiseks kuhugi pöörduda,“ jätkas nõustaja.
Ka edukad peksavad
Samas kummutab Kalvik väite, et perevägivald, mis jõuab kodust väljapoole, on vaid tagasihoidlikuma sissetulekuga perede probleem. Alkohol ja majanduslik olukord on võimendav tegur, kuid ei pruugi olla perevägivalla põhjuseks.
Psühholoog toob näiteid, kus mitmed lugupeetud ja ühiskonnas kaalu omavad isikud on oma naise vastu kätt tõstnud, mis omakorda on neid sundinud abi otsima. Sellisest keskkonnast pärit kannatajad ei ole varmad abi saamiseks kuhugi pöörduma. Põhjuseks võib olla ühised ärid ja soov mitte kaotada oma elustandardit.
Psühholoog toob välja põhiliselt kaks gruppi, kes abi otsivad. Naised, kes on harjunud sellise eluga, sest tema enda peres oli samasugune elu. Tegutsema hakatakse alles siis, kui asi muutub kriitiliseks. Teine grupp on väga normaalseid haritud naisi, kes alguses ei saa arugi, mis toimub ja et sellised asjad on üldse võimalikud.
Psühholoogi sõnul ei saa otseselt väita, et perevägivalla hulk on tõusnud, kuid kannatavad naised julgevad endast varasemaga võrreldes rohkem märku anda ja abi otsida. Vägivald pole haigus, vaid mõtlemise ja käitumise väljendus. Niikaua, kui ei muudeta mõtlemist, hakkab kõik taas korduma.
Kaius Mölder
