Rakvere politseiosakond täieneb kahe noore politseinikuga

Kadetid

Eeva Õun ja Sander Urbas on noored politseikadetid, kel käsil Sisekaitseakadeemia lõpueksamid. Pärast nende loodetavasti edukat sooritamist saavad noortest Rakvere politseiosakonna täieõiguslikud liikmed, esimeseks ametiks saab ilmselt patrullpolitseiniku raske töö.

Aivar Ojaperv

Nii Eeva kui ka Sander on põlised rakverlased. Kust tekkis neil idee saada politseinikuks – amet on küll aus ja lugupeetud, kuid palk, vähemalt nii väidetakse, suhteliselt väike ning töö kurnav?

Sander Urbas: „Kuskilt peab ju alustama. Ka raha teenimise mõttes – ma ei ütleks, et politseiniku palk nüüd nii õnnetu on. Meil mõlemal on gümnaasiumi haridus ja vaid sellele toetudes on raske korralikku tööd leida. Käisin kaitseväes ära ja pärast seda oli plaan minna Sisekaitseakadeemiasse politseinikuks õppima – mul on ka lähisugulased politseinikud. Kusjuures konkurss oli päris suur – kui ma õigesti mäletan, siis kuus inimest ühele kohale.“

Eeva Õun: „Juba põhikooli ajal hakkasin politseinikuametile mõtlema, tundus, et see töö on huvitav – iga päev on erinev ning igav juba ei hakka.“

Noored alustavad patrullteenistuses

Sisekaitseakadeemia on Siseministeeriumi haldusalas tegutsev kõrgkool, kust saab nii kutse-, kõrg- kui ka magistrihariduse. Kool valmistab ette spetsialiste sisejulgeolekuasutustele – politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile. Kutsehariduse saamiseks tuleb õppida aasta, kõrghariduse omandamiseks kolm aastat ning magistrikaadi nimel tuleb veel kauem õppida. Eeva Õun ja Sander Urbas õppisid kolm aastat rakenduskõrghariduse õppeprogrammi alusel.

„Ega kutse- ja kõrgharidusel erialases ehk politseitöö mõistes suurt vahet pole,“ selgitas Eeva Õun. „Kooli lõpetamisel asume enam-vähem kõik tööle patrullteenistusse. Aga muidugi on ka selline võimalus olemas, et omandad kõigepealt kutsehariduse, töötad mõne aasta politseinikuna, ja lähed siis kaugõppesse edasi õppima.“

„Vahe tuleb hiljem – kutseõppe lõpetanud kadetid ei saa kandideerida juhi kohale ega ka kriminaalpolitseisse,“ lisas Sander Urbas.

Sisekaitseakadeemia ise asub Tallinnas, kuid õppekeskused tegutsevad ka Paikusel, Murastes ja Väike-Maarjas. Neist kahes esimesena nimetatud kohas valmistatakse ette politseinikke ja piirivalvureid, Väike-Maarjas päästjaid

„Koolis õppisime politseitöö üld- ja põhiülesanded, kuid olenevalt tööspetsiifikast kinnistub osa teadmisi alles reaalse töö käigus,“ märkis Sander Urbas „Muidugi tundub alguses romantiline – saan kriminaalpolitseinikuks, hakkan kuritegusid uurima ja kurjategijaid püüdma. Aga tegelikult on õige ikka nii, et töötad alguses patrullis, õpid piirkonda ja inimesi tundma, alles siis saab edasi mõelda. Tegelikult on meil võimalus saada ka kohe pärast kooli kriminaalpolitseisse tööle, kuid lihtsam on alustada patrullist, et õppida selgeks patrulltoimkonna tööspetsiifika, tunda piirkonda ning sealseid põhiprobleeme.“

Õigusrikkujatega tuleb tuttavaks saada

Sander ja Eeva kinnitasid ühiselt, et on neil hea ja tugev tunne – töökoht Rakvere politseiosakonnas on neil kindel. „Ise pead ka aktiivne olema, et endale koht leida,“ rääkis Sander Urbas. „Kuna me oleme Rakverest pärit ja vabad töökohad on olemas, siis probleemi polnud. Oleme Rakveres juba kaks korda praktikal ka olnud, tulevased kolleegid ja töö on juba tuttavaks saanud.“

„Mingit noore olija hirmu pole,“ lisas Eeva Õun. „Meisse suhtutakse juba praegu kui kolleegidesse, vajadusel õpetetakse ning abistatakse. Kohvi ning sõõrikuid pole aga ostma saadetud,“ lisas Sander Urbas muiates.

Kui jutt juba praktikale läks, siis viimane neist lõppes Eeval ja Sandril möödunud reedel. „Praktika eesmärk oli kinnistada teoorias õpitut,“ läks Eeva Õuna jutt konkreetseks. „Koolile tuleb sellest esitada esitada praktikaaruanne ning seda ka komisjoni ees kaitsta.“

„Päris kiire aeg oli ja saime tutvuda mitme valdkonnaga,“ lisas Sander Urbas. „Meie juhendajateks olid piirkonnavanem, kriminaaltalituse juht, noorsoopolitseinik, patrullpolitseinik, patrullteenistuse vanem.“

Rakveres, nagu igas teises Eesti linnas, on parasjagu probleeme joobes isikutega, kes sageli satuvad politsei klientideks. Kas noortel spetsialistidel hirmu pole, et esimese tööna peavad nad jagelema hakkama just nimetatud seltskonnaga?

„Rakveres on tõesti üsna palju isikuid, kes on kodutud ning alkoholisõltuvuses,“ tõdes Sander Urbas. Selliste isikutega tegelemine on politseitöö üks osa ning sellega tuleb lihtsalt harjuda.“

Noored politseinikud Eeva Õun ja Sander Urbas asuvad peagi tööle Rakvere politseiosakonnas. Foto: Aivar Ojaperv