Täna võideldakse kogu maailmas puhta joogivee eest

Iga aasta 22. märtsil tähistatakse rahvusvahelist veepäeva, mille peamiseks eesmärgiks on propageerida veevarude säästvat tarbimist ja majandamist. Veepäev on olnud rahvusvahelises kalendris juba viimased 27 aastat.

Allan Espenberg

Suurem osa ehk 71 protsenti Maa pinnast on kaetud veega, kuid magevett on umbes kolm protsenti, millest enamus (70 protsenti) on külmunud olekus ehk liustikena. Kõigest üks protsent kogu sellest veest kõlbab joogiks.

Samal ajal kasvab vee tarbimine kaks korda kiiremini kui rahvastik – vee tarbimine maailmas kahekordistub iga kahekümne aasta järel ja juba 2025. aastaks prognoositakse, et nõudlus vee järele ületab pakkumist 56 protsendi võrra. Nõudlust vee järele suurendavateks teguriteks on rahvastiku suurenemine ja elatustaseme kasv, põud ning keskkonnaalased probleemid.

Kuigi maailmas on praegu veel kasutamiseks piisavalt sobivat magedat vett, on see ebaühtlaselt jaotunud. ÜRO uuringute kohaselt vaevleb umbes miljard inimest ehk iga kuues inimene veepuuduses. Sama uuringu kohaselt elab aastal 2025 ligikaudu 1800 miljonit inimest sellistes riikides või piirkondades, kus on absoluutne veepuudus.

Lisaks on umbes 25 protsenti maailma mageveevarudest tervisele ohtlikult saastunud. Igal aastal sureb maailmas ligi kaks miljonit last reostunud veest põhjustatud haigustesse. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on 80 protsenti maailmas levinud haigustest seotud vee madala kvaliteediga.

Seetõttu otsustatigi rahvusvaheliselt hakata pöörama suuremat tähelepanu veeprobleemidele. Veepäeva tähistamise mõte käidi välja 1992. aasta juunis Rio de Janeiros toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonna- ja arengukonverentsil, mille eesmärgiks oli kokku leppida koostöös maailma säästva ja elukestva arengu kaitsmisel.

22. detsembril 1992. aastal kinnitas ÜRO Peaassamblee rahvusvaheliseks veepäevaks 22. märtsi ning esimest veepäeva tähistati juba järgmisel aastal, 22. märtsil 1993. Kui alguses nimetati tähtpäeva rahvusvaheliseks veeressursside päevaks, siis praegu on selle nimeks ülemaailmne veepäev.

Lisaks kuulutas ÜRO Peaassamblee 2003. aastal välja rahvusvahelise veeaktsioonide kümneaastaku 2005–2015, mille alguskuupäevaks määrati 22. märts 2005. Pärast selle lõppemist kuulutas ÜRO Peaassamblee välja uue dekaadi – rahvusvahelise kümneaastaku säästva arengu vee kaitseks, mis kestab aastatel 2018–2028.

Veepäeva tähistamise peamisteks eesmärkideks on juhtida üldsuse tähelepanu aktuaalsetele veealastele probleemidele ja püüda neid lahendada, propageerida säästvat ja mõistlikku veeressursside ning eeskätt magevee tarbimist ja majandamist, kaasata veepäeva tähistamisse valitsusi, rahvusvahelisi organisatsioone ja eraettevõtteid ning teadvustada seda, kuidas majanduslik tootlikkus ja sotsiaalse heaolu kasv mõjutavad veevarude vähenemist.

Igal aastal saab üks ÜRO asutustest ülemaailmse veepäeva ettevõtmiste koordinaatoriks, kellena juhib päevateema tutvustamist. Nii koordineeris 2010. aastal näiteks veepäeva tähistamist ÜRO arenguprogramm, 2011. aastal ÜRO inimasustuse programm, 2012. aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, 2013. aastal Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon jne.

Veepäeval viiakse läbi konverentse ja seminare, korraldatakse festivale ja pidusid, demonstreeritakse vee-eksperimente, näidatakse filme, käiakse loodusretkedel, külastatakse veeasutusi, toimuvad aktsioonid puhta joogivee kaitsmiseks, keskkonnatehnoloogianäitused jne. Eestis on veepäeva tähistatud alates 1995. aastast Eesti Veeühingu ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu organiseerimisel.

Igal aastal valitakse veepäevale mingi teema, millele pühendatakse vastaval aastal enim tähelepanu. Kui esimesel veepäeval 1993. aastal veel päevateemat ei olnud, siis alates järgmisest aastast on see alati olemas olnud.

Tänase veepäeva ehk 2019. aasta teemaks on „Kedagi ei hüljata“ („Leaving no one behind“), millega juhitakse veelkord tähelepanu vee tähtsusele. Selle päevateemaga antakse märku, et iga inimene peab jõukohaselt panustama ja tooma oma võimete järgi kasu selleks, et 2030. aastaks oleks kõik planeedi inimesed ja asutused (koolid, farmid, vabrikud) varustatud korraliku veega.

Tähelepanu suunatakse ka murekohale, et mitmed rahvakihid (sealhulgas naised, lapsed, pagulased, invaliidid, põlisrahvad) on jäetud unustuse hõlma ja nende veevajaduste eest ei võidelda kuigi aktiivselt. Lisaks diskrimineeritakse nende vajadusi mõnikord lausa teadlikult

Igaks aastaks valitakse päevateema:

1994 – Ühine hoolitsus meie veevarude eest

1995 – Vesi ja naised

1996 – Vesi janustele linnadele

1997 – Kas maailmas on vett piisavalt?

1998 – Põhjavesi – nähtamatu ressurss

1999 – Me kõik elame jõgedest allavoolu

2000 – Veevarud 21. sajandil

2001 – Vesi ja tervis

2002 – Vesi ja areng

2003 – Vesi tuleviku nimel

2004 – Vesi ja loodusõnnetused

2005 – Vesi elu jaoks

2006 – Vesi ja kultuur

2007 – Lahendada veepuuduse probleem

2008 – Vesi ja sanitaartingimused

2009 – Ühised veevarud – ühised võimalused

2010 – Puhas vesi on maailma tervis

2011 – Vesi linnadele

2012 – Vesi ja toidujulgeolek

2013 – Veealane koostöö

2014 – Vesi ja energeetika

2015 – Vesi ja kestlik areng

2016 – Veevarud ja töörakendus

2017 – Heitveed

2018 – Loodus ja vesi