1777: Ameerika Ühendriigid said endale riigilipu

Kuigi 14. juuni on massiküüditamiste tõttu kuulutatud Eestis, Lätis ja Leedus leinapäevaks, siis on sel päeval aset leidnud ka helgemaid sündmusi. Näiteks 242 aastat tagasi said Ameerika Ühendriigid endale ametlikult riigilipu ja tänast päeva tähistatakse ookeani taga lipupäevana.

Allan Espenberg

Ameerika Ühendriikide riigilipp, mida tuntakse ka tähe-triibulipuna (Stars and Stripes), on vapi ja hümni kõrval USA ametlik riiklik sümbol. USA kaasaegsel lipul on kujutatud seitset punast ja kuut valget horisontaalset omavahel vahelduvat triipu. Ülemises vasakus nurgas asub tumesinine ristkülik 50 valge viisnurkse tähega. Kuid Ameerika Ühendriikide algusaegadel oli lipp hoopis teistsugune ja ajaloo vältel on seda muudetud koguni 26 korral.

Kui Ameerika Ühendriikides kirjutati 4. juulil 1776. aastal alla iseseisvusdeklaratsioonile, siis polnud riigil veel ametlikku rahvuslippu. Aga juba Ameerika iseseisvussõja (1775–1783) ajal oli tekkinud tungiv vajadus uue sümboli – lipu järele.

USA esimeseks mitteametlikuks lipuks sai nn kontinentaallipp ehk kongressi lipp, mis oli tegelikult olnud juba mõnda aega varem olemas ja mis kujutas endast peaaegu täpset koopiat Briti Ida-India kompanii lipust. Erinevus oli vaid triipude arvus: kui Ameerika lipul oli neid kolmteist, siis Ida-India kompanii lipul varieerus üheksast viieteistkümneni. Lipu ülemises vasakus nurgas asus Suurbritannia lipp.

Uus lipp ehk Grand Union Flag heisati esimest korda 3. detsembril 1775. aastal Philadelphia sadamas leitnant John Paul Jonesi poolt laeval „Alfred“. Selle lipu oli valmistanud õmbleja Margaret Manny, kes oli juba mitu aastat õmmelnud lippe Suurbritannia laevadele. Sellest ajast alates hakati seda lippu kasutama eeskätt Ameerika mereväes ja garnisonides.

Ametlikel andmetel oli selle lipu heisanud George Washington 1. jaanuaril 1776. aastal oma armee staabitelgi juures, kusjuures inglased pidasid lipu ülestõstmist kapitulatsiooni märgiks. Nii mõnedki ajaloolased peavad Washingtoni heisatud lippu pigem siiski inglaste kui ameeriklaste lipuks.

Aastatel 1776–1777 kasutati erinevaid modifikatsioone 13-triibulisest lipust, kuid lõplik lahendus saabus 14. juunil 1777. aastal, kui otsustati riigilipul säilitada horisontaalsed triibud, aga Suurbritannia lipu asemele panna osariikide arvu tähistavad tähed.

Sel päeval vastu võetud lipuseaduses oli kirjas: „Kolmeteistkümne ühinenud osariigi lipp koosneb 13 vahelduvast punasest ja valgest triibust ning 13 valgest tähest sinisel taustal, mis kujutab endast uut tähtkuju.“ 14. juunit tähistatakse Ameerika Ühendriikides lipupäevana.

Erinevate versioonide järgi tähendab punane värv lipukangal vastupidavust, ennastsalgavust, vaprust ja kangelaslikkust, tumesinine aga püüdlikkust, õiglust ja tähelepanelikkust ning valge sümboliseerib süütust ja puhtust.

Aga hiljem USA esimeseks presidendiks saanud George Washington selgitas lipukujutisi ja –värve järgnevalt: „Tähed me võtsime taevast. Punane on meie kodumaa värv. Valged triibud, mis teda eraldavad, tähendavad, et me oleme eraldunud inglastest. Valged triibud lähevad ajalukku vabaduse sümbolina.“

Esimest korda kasutati ametlikku riigilippu sõjategevuses 11. septembril 1777. aastal Brandywine’i lahingus, milles inglased suutsid ameeriklasi võita. Aga võõral maal heisati USA riigilipp esmakordselt 1778. aasta alguses, kui ameeriklased vallutasid Bahama saartel inglastele kuulunud Nassau kindluse.

Esimesel lipul oli kolmteist triipu ja kolmteist tähte, mis sümboliseerisid 13 osariiki, mis 1776. aastal otsustasid luua uue iseseisva riigi. Nendeks olid Georgia, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Massachusetts, Maryland, Virginia, Pennsylvania, Delaware, New York, New Jersey, New Hampshire, Rhode Island ja Connecticut. Kui hiljem hakkas osariikide arv aasta-aastalt suurenema, siis lisati lipule järjest uusi tähti, aga triipude arv otsustati jätta endiseks.

Huvitav on see, et sinine värv USA lipul on mõnevõrra tumedam kui teiste riikide lippudel. Asi on selles, et 18. sajandil ei olnud püsivaid värvaineid ja värvid kaotasid kiiresti oma normaalse värvuse. Aga kuna lipp lehvis enamasti lageda taeva all ja veel ka merel, siis muutus sinine värv kiiresti kahvatult helesiniseks. Aga konsistentsem, tumesinine värv pidas kauem vastu ja ei pleekinud nii kiiresti. USA riigilipul olevat sinist nimetatakse „mereväe siniseks“ (Navy Blue). Ka punane värv on mõnevõrra tumedam.

Enam kui kahe sajandi jooksul on USA riigilippu muudetud 26 korda. Igal korral on lipule lisatud tähti, kui muutus osariikide arv. Traditsiooni kohaselt lisati täht lipule 4. juulil, kui riik oli uue osariigi oma koosseisu vastu võtnud. Triipude arvu ei muudetud. Ainult ühel korral, 1795. aastal lisati kaks uut tähte ja kaks uut triipu, kui riigiga ühinesid Vermont ja Kentucky. Kuid juba 1818. aastal kõrvaldati need kaks triipu ja edaspidi enam triipusid ei puudutatud.

Viimati tegi USA riigilipp läbi muutuse 4. juulil 1960. aastal, kui USA 50. osariigiks said Hawaii saared ja lipp sai endale 50. tähe. Samas ollakse valmis juhuks, kui USA peaks millalgi saama 51. osariigi – selleks on esitatud juba mitu lipuvarianti.

Lipuga seotud inimesi

Ameerika Ühendriikides on väga populaarne lugu Philadelphia õmblejannast Betsy Rossist (1752–1836), kes legendi järgi olevat õmmelnud esimese USA lipu. Räägitakse, et 1776. aasta juunis kutsuti Betsy nõupidamisele, mille üheks osaliseks oli George Washington. Sellel kohtumisel räägiti USA lipuprojektist, sest lippu vajati iseseisvuse väljakuulutamise ajaks. Algselt olid plaanis kuusnurksed tähed, mida oleks olnud kergem õmmelda. Kuid Betsy soovitas kujutada tähti viisnurksetena ja oma meisterlikkuse tõestamiseks lõikas viisnurgad kääridega sealsamas riidetükist välja. Komitee liikmed olid vaimustuses ja võtsid naise ettepaneku vastu. Tegelikult pole taolise koosviibimise kohta ühtki kirjalikku tõendit ja kogu info pärineb suulistest allikatest. Seetõttu peetakse Ameerika esimese lipu õmblemist Betsy Rossi poolt legendiks. Muide, Betsy lipul polnud tähed paigutatud mitte horisontaalselt, vaid ringikujuliselt.

Aga Robert G. Heft (1941–2009) oli see mees, kes 17-aastasena disainis kooliprojekti raames USA praeguse 50-tähelise riigilipu. Koos koolikaaslastega töötas Heft 1958. aastal välja uue riigilipu, sest riigiga olid liitumas Alaska ja Hawaii ning kaks tähte oli riigilipule vaja juurde joonistada. Õpetaja pani Heftile loovtööprojekti eest hindeks nelja, kuid lubas seda tõsta, kui parlament kiidab koolipoiste disaini heaks. Hiljem valitigi Hefti lipuvariant umbes 1500 variandi hulgast välja ja õpetaja panigi talle parema hinde. Hefti sõprade sõnutsi tahtis mees ära näha tema lipu 50. aastapäeva tähistamist, kuid see ei õnnestunud, sest Heft suri 2009. aasta detsembris.

Huvitava kokkulangemina on lipupäeval aastal 1946 sündinud ka USA praegune president Donald Trump, kes saab täna 73-aastaseks.