Tööõnnetuste arv on kasvuteel
Tööinspektsiooni hinnangul võib Lääne-Virumaad teistele maakondadele eeskujuks tuua, sest teada antakse isegi kergematest tööõnnetustest. See omakorda tõstab tööõnnetuste arvu, mis viib maakonna kogu Eesti arvestuses neljandale kohale. Tööõnnetuste põhjuseks on korralikku väljaõppe või juhendamise puudumine.
Kaius Mölder
Tööõnnetuste arv riigis tervikuna olnud viimastel aastatel tõusuteel. Kui teistes maakondades põhjendatakse tööõnnetuste arvu kasvu sellega, et paranenud on tööõnnetustest teatamine Tööinspektsioonile ja neid varjatakse aina vähem, siis Lääne-Virumaal on olukord selles osas püsinud muutumatu.
Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Plangi soovis, et tööõnnetuste arv maakonnas jõuliselt väheneks. „Lääne-Virumaa on Tööinspektsiooni jaoks alati olnud eeskujulik maakond, sest teada antakse just kergematest tööõnnetustest. Kuna tööõnnetuste varjamine ei ole siin maakonnas kunagi suureks probleemiks olnud, siis juhtumite osakaal 100 000 töötaja kohta on ka alati kõige suurem. Siin asuvad mitmed suured tööstused ning paraku juhtuvad tööõnnetused sagedamini suurtes tootmisega tegelevates ettevõtetes. Õnnetuste arvu poolest on maakond Tallinna, Harjumaa ning Tartumaa järel neljandal kohal,“ kommenteeris Kristel Plangi.
Aastate lõikes on tööõnnetuste arv püsinud samal tasemel: registreeritakse ligikaudu 300 juhtumit, millest umbes 60 juhul on töötaja saanud raskelt vigastada. Sel aastal näitab tööõnnetuste arv aga kasvu, sest kümne kuuga on registreeritud juba 357 tööõnnetust, millest 65 on lõppenud raske kehavigastusega.
Surmaga lõppenud tööõnnetusi sel aastal õnneks registreeritud ei ole. Traagilised aastad olid ülemöödunud ja möödunud aasta, kus toimus vastavalt kaks ning kolm surmaga lõppenud juhtumit. Kahel juhul oli tegemist liiklusavariiga, kus surma sai autojuht. Ühel juhul oli tegu veoauto remontimisega, kui tekkis õhkvedrustussüsteemi rike ja autojuht jäi ratta ja kasti vahele, see põhjustas töötajale surmavaid kehavigastusi. Üks autojuht ja ühtlasi ettevõtte juhatuse liige sai aga surmava löögi autokoormast kukkunud palgilt.
Surma sai ka üks farmitööline, kes uppus vedelsõnniku vahekaevu.
„Tööõnnetused juhtuvad valdavalt tavapäraste tegevuste käigus, nagu näiteks liikumine töökohal ühest kohast teise, kus töötaja kas kukub, komistab või libastub. Töökeskkonnas tuleb põhitähelepanu alla võtta ettevõtte territooriumil ja siseruumides tavalised liikumisteed, et need ei oleks libedad ja et käiguteedel ei asuks üleliigseid asju, mille otsa komistada. Ka rasketest tööõnnetustest on enamik seotud just komistamiste või kukkumistega. Näiteks kui töötaja kukub käe või jala katki, siis loetakse neid juhtumeid raskeks kehavigastuseks ja need kvalifitseeruvad raskeks tööõnnetuseks. Luumurrust taastumine võtab päris pikalt aega ja see omakorda annab tunda juba ka tööandjale tööajakaona. Palju lihtsam ja vähem kulukas on selliseid juhtumeid ennetada kui pärast ravida,“ soovitas Kristel Plangi..
Tööõnnetuste uurimisel tuvastavad tööinspektorid kõige sagedamini kahte puudust: olematu või puudulik töökeskkonna riskianalüüs ning töötajate puudulik väljaõpe ja juhendamine. Kristel Plangi sõnul loovadki need kaks puudujääki võimaluse tööõnnetusteks. „Ohud töökohal peavad olema teadvustatud ja neist tuleb töötajatele teada anda, siis osatakse neid ka vältida või vähendada. Teiseks ei ole võimalik ilma korraliku väljaõppe ja juhendamiseta ohutult tööd teha,“ ütles teabeosakonna juhataja.
Tegevusvaldkondade järgi on Lääne-Virumaal suurima tööõnnetuste arvuga tegevusalad toiduainetööstus, puidutööstus, riigikaitsesektor koos ajateenijatega ning mööblitööstus. Samas on tööõnnetuste arv suurtes tootmisettevõtetes vähenenud. Maakonnas töötab ligikaudu 20 000 töötajat ning ettevõtteid on 1700 ringis.
Reklaam
