Unetus röövib tervise ja ilu
Uni on organismi jaoks vähemalt sama oluline kui hingamine ja söömine. Väsimustunne ja energiapuudus on selgeks märgiks, et öine uni pole olnud piisavalt pikk või kvaliteetne ning see vajaks tähelepanu. Paraku pöördub uneprobleemidega apteeki aina rohkem ja aina nooremaid inimesi.
Tartu Sõbra Benu apteegi proviisori Astrid Oolbergi sõnul on uni organismi jaoks esmatähtis puhkeseisund. „Hoolimata puhkerežiimist on uni aktiivne protsess, mil aju ei lülitata välja, vaid selle elektriline aktiivsus aeglustub. Une ajal toimuvad mitmesugused protsessid, aju puhastatakse mittevajalikust infost, aga ka toksilistest ainetest ja ainevahetuse jääkidest. Samuti süstematiseeritakse ja talletatakse infot, toimub rakkude taastamine ning immuunsüsteemi tugevdamine,“ loetles Oolberg magamise ajal toimuvaid protsesse.
Hea uni kasvatab sooritusvõimeid
Apteeker rõhutas, et ööune kvaliteet mõjutab kogu organismi. „Lapsed, kes magavad hästi, kasvavad tublisti ja omandavad uusi oskuseid kiiremini. Ka täiskasvanud puhanud inimesel on hea mälu, keskendumis- ja õppimisvõime, ainevahetus on korras ja säilib nooruslikkus,“ selgitas Oolberg ning tõi näiteks, et stressirohkel perioodil võib nahk reageerida magamatusele kurnatud jumega. „Lisaks näitavad uuringud, et hästi puhanud inimestel on vähem muresid vererõhu ja kaalu tõusuga ning seepärast väiksem tõenäosus haigestuda hüpertooniasse või diabeeti.“
Täiskasvanu jaoks loetakse piisavaks une pikkuseks 7-9 tundi. „Mõnel inimesel võib see olla veidi lühem, mõnel veidi pikem, kuid kõige olulisem on, et hommikul ärgates tunneks inimene end puhanuna,“ rõhutas Oolberg. Apteeker selgitas, et üksikud hilisemad magamaminekud või halvasti magatud ööd veel suurt mõju ei avalda. „Tõsisem häirekell peaks tööle minema kui ollakse kolm ööd nädalas kolme kuu jooksul magamata.“
Samuti on oluline jälgida uinumisele kuluvat aega. „Normiks loetakse kui magamajäämisele kulub 15–20 minutit. Kui voodis olles kulub uinumiseks tunde, võib põhjuseks olla nii stress, ärevus ja pinge või ei lase pingsalt uinumisele või muudele aktuaalsetele teemadele mõtlemine lõõgastuda ja uinuda,“ tõi Oolberg näiteid.
„Lühikeseks jäänud uni või magamatus väljendub halvas enesetundes ning ollakse ärritunud, tusane ja pinges. Paraku magamata öö võimendab omakorda järgmist uinumist ja une kvaliteeti,“ selgitas apteeker ja lisas, et und mõjutavad ka rasked läbielamised ning psüühilise või füüsilise trauma tagajärjel on sageli ka uni häiritud.
Unetus vaevab aina nooremaid
„Apteegis näeme, et paaril viimasel aastal on uinumise murega inimeste arv oluliselt kasvanud. Kahjuks on lisandunud noored gümnaasiumi lõpuklassidest ja tudengid, kes kurdavad ärevust ja suutmatust lõõgastuda,“ tõi apteeker näiteid. „Apteekritena me kindlasti julgustame sel juhul pöörduma kas perearsti või psühholoogi poole.“
Kuid unehäired kimbutavad inimesi ka teise ajavööndiga piirkonda reisides. „Võõras kohas magama jäämise soodustamiseks, aga ka öövahetustega töötamise puhul, pakuvad toetust melatoniini sisaldavad preparaadid. Melatooniin, mida on nii tablettide, kapslite kui sprei kujul, aitab kiiremini uinuda ning soodustab pikemat ööund,“ selgitas apteeker ning lisas, et melatoniin on kehaomane aine ja ei tekita sõltuvust ega unisust.
Apteeker rõhutas, et kosutava une tagamiseks on oluline hea unehügieen. „Magama võiks minna igapäevaselt enam-vähem ühel ja samal kellaajal. Melatooni tootmist ja uinumist häirib kindlasti ka nutiseadmete ja ekraanide ere valgus. Uinumise murede puhul tasuks vältida ka päevaseid uinakuid ja kohvi joomist.“
„Mõni lühem ööuni või selja taha jäänud pingeline töönädal võivad küll ajutiselt uneaega kasvatada. Kuid üldjuhul ei saa ette puhata ega magamata tunde järgi magada,“ rõhutas Oolberg igapäevase piisava une olulisust. Tema sõnul ei ole ka hea, kui inimene pidevalt üleliia palju magab, sest see viitab pigem energiapuudusele, väsimusele ja jõuetusele ning tuleks kindlaks teha, mis seda põhjustab.
Benu
