Valitsus kinnitas teehoiukava järgnevaks neljaks aastaks
Valitsus kinnitas eile riigiteede teehoiukava aastateks 2026–2029. Järgneva nelja aasta jooksul suunatakse teehoidu enam kui miljard eurot. Lisaks põhimaanteede ehitamisele rekonstrueeritakse üle Eesti enam kui 180 km maanteid, viiakse 460 km ulatuses kruusateid tolmuvaba katte alla ja ehitatakse ümber enam kui 100 liiklusohtlikku kohta.
„Korras taristu tähendab igapäevast turvalisust, aga see on ka tugeva majanduse, regionaalse arengu ja julgeoleku üks eeldusi. Eelmisel aastal tehtud otsus suurendada teede rahastust on andnud meile võimaluse alustada juba sel aastal taasiseseisvunud Eesti suurima neljarajaliste maanteede ehitusprogrammiga ning seada realistlik siht aastani 2035, mida sektor on riigilt pikalt oodanud,“ sõnas taristuminister Kuldar Leis.
Transpordiameti peadirektori Priit Sauki sõnul on amet juba alustanud eile kinnitatud teehoiukava realiseerimisega. „Väga suures mahus 2+2 teede ehitushankeid on juba läbi viidud – 8 hanget, mahuga 45 kilomeetrit ja 250 miljonit eurot. Tallinna-Pärnu maanteel on kuuel lõigul tööd juba alanud. Ka muude teehoiukava meetmete tööde mahud on kasvanud võrreldes 2025. aastaga kuni kaks korda,“ selgitas Sauk.
„Kogu tööde õigeaegne realiseerimine on transpordiametile ja kõigile teehoiutööde partnerfirmadele suur väljakutse lähiaastatel. Loodame, et ka järgnevateks aastateks, 2028 ja edaspidi, tagatakse rahastuskindlus riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel ja selguvad ka uue Euroopa Liidu rahastusperioodi võimalused. 2035. aastaks TENT nõuetele vastava põhivõrgu teede väljaehitamine on realistlik, aga selle eelduseks on rahastuse tagamine ca 300 miljoni euro ulatuses ka igal järgneval aastal,“ lisas Sauk.
Tänavu rekonstrueeritakse maanteid ligi 50 kilomeetri ulatuses mitmel pool üle Eesti. Tööd toimuvad Ida-Viru, Harju, Pärnu ja Tartu maakondades ning ka Viljandi- ja Valgamaal. Nelja aasta jooksul rekonstrueeritakse kokku üle 180 kilomeetri teid. Rekonstrueerimine tähendab teede põhjalikku ümberehitamist – uuendatakse teekate ja tee alus, samuti asendatakse või remonditakse tee juurde kuuluvad rajatised.
Kruusateede tolmuvaba katte alla viimise eelarve kasvab tänavu ligi neli korda – mulluselt 3,1 miljonilt sel aastal 12 miljoni euroni ja püsib samas suurusjärgus ka edasistel aastatel. Kruusateed viiakse tolmuvaba katte alla eelkõige suurema liiklussagedusega lõikudel ja asulate läheduses, kus tolm mõjutab enim kohalike elanike elukeskkonda ja liiklusohutust. Kokku saab järgneva nelja aasta jooksul mustkatte ligi 460 kilomeetrit kruusateid.
Ka liiklusohtlike kohtade ümberehitamise rahastus suureneb hüppeliselt – eelmise aasta 0,9 miljonilt eurolt 5,8 miljoni euroni tänavu ning 8,6 miljoni euroni 2027. aastal. Suureneva rahastuse abil ehitatakse ümber teeületusi, parandatakse bussipeatuste ohutust ning korrastatakse liikluskorraldust muudes ohtlikes kohtades.
Põhimaanteede neljarajaliseks ehitamisse investeerib riik järgmise nelja aasta jooksul üle 376 miljoni euro. Pärnu suunal valmib ligi 45 kilomeetrit ning Tartu suunal 20 kilomeetrit neljarajalisi teelõike. Esimesed ehitustööd on Pärnu suunal juba alanud. Narva suunal on käimas riigi eriplaneering Haljala-Kukruse vahelisel lõigul, mis määrab uue trassikoridori umbes 70 km ulatuses ja loob eelduse uue tee rajamiseks. Konkreetsed ehitustegevused Narva suunal on plaanis pärast 2030. aastat Maardu-Jägala lõigul liiklusohutuse parandamiseks ning Jõhvi-Toila teelõigul 2+2 ehitus.
Samuti seatakse teehoiukavas siht, et Tartu ja Pärnu põhimaanteed oleksid 2035. aastaks tervikuna neljarajaliseks ehitatud. Eesmärgi saavutamine eeldab nii riigi iga-aastaste investeeringute hoidmist vähemalt praeguses mahus kui ka välisrahastuse olemasolu. Euroopa Liidu uus eelarveperiood algab 2028. aastal ning Euroopa Komisjoni ettepanek näeb ette transpordirahastuse kahekordistamist ja sõjalise liikuvuse eelarve kümnekordistamist.
Kuulutaja
