Ood märjale

tuulte tahtutud maa

Joosep Matjuse „Tuulte tahutud maad“ on juba nimetatud sajandi loodusfilmiks. Mitme aasta vältel üles võetud linateoses näeb ainulaadseid kaadreid Eestimaa loomadest-lindudest ja paikadest – põhjarannikult, Lahemaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargist, Alam-Pedja ja Vikipalu maastikukaitsealadelt.

Päikest on siin harva, rohkem ikka vihma, udu, lörtsi ja lund. Ja muidugi rabasid, soid ja järvi. Kõik on märg. Märg ei takista sellel maal olemast ilus. Tasane pind ei takista olemast metsik ja müstiline. Ainus märk tsivilisatsiooni olemasolust on heinarullid. Inimest ei ole. Ta on kaamera taga.

Inimene kaamera taga on Joosep Matjus. Ta on ka filmi idee autor ja režissöör. Operaatoritena teevad kaastööd Atte ja Jan Henriksson. „Millises seisundis on loodusfilmi operaator? Meeled peavad olema ülierksad, peab olema ülikeskendunud, ülipühendunud! Siis saavad võimalikuks täiesti intuitsiooni pealt kaamera liigutused, mida ei saa millegagi seletada,“ arutleb Joosep Matjus.

Sellised intuitiivselt tabatud kaadrid on filmis hundikarja liikumine ja kotka jaht. „See film on hästi eriline. Seda ei anna kõrvutada ühegi BBC ega National Geographicu toodanguga. See on film meie enda kodumaa loodusest. See on midagi meile päris oma,“ ütleb režissöör.

See on panoraamfilm neljast aastaajast. Lumetorm. Vesi. Jääarhitektuur. Põder. Raba. Kaks talveunest ärganud pahast kährikut. Kotkas looma korjusega ja kaks varest, kes kannatamatult oma korda ootavad. Kurgede huiked on nukrad isegi kevadel. Õide puhkev ülane. Põdramullikas, keda ema tõrjub, sest tal on nüüd kaks vasikat. Mõistmatus ja suureks saamise valu. Kaks metssiga – kas nüüd rehabiliteeritud, et väärikasse filmi sattusid? Rukkirääk, keda paljud on kuulnud, aga üksikud näinud. Valged pilved liiguvad järjest kiiremini ega ole sellistena üldse sõbralikud. Põder. Väga käänuline jõgi. Miks ta otse ei voola? Graatsilised sookured. Udu. Kuu. Müstika. Vesi, palju vett. Maalilise välimusega jäälind. Refräänina põder. Nagu öeldud – päikest on vähe. Seda ebamaisemad on temast jäetud varjud, peegeldus vees ja lumel. Meie vapimaastikud – sood, rabad, liivakivipaljandid ja rändrahnudega rannad. Ja vaikus haarab taas maa.

Loodusfilmi loomine on mängufilmist väga erinev – ei saa ju panna looma soovitud viisil liikuma ja võib võtta üsna kaua aega – aastaid, kuni saadakse kaadrisse hetk või sündmus, mida tahetakse edasi anda. „Stsenaariumi kirjutades toetud eelnevale kogemusele ja siis kasutad fantaasiat ja kujutad võimalikke stseene ette. Reaalsus on see, et pead lootma heale õnnele. Pigem juhtub midagi sellist, mida sa pole osanud arvata. Tõeliselt head ja ilusad kaadrid sünnivad juhuslikult,“ tõdeb filmimees.

Joosep Matjuse kohta öeldakse, et tema filmides kerkib väga selgelt esile inimese ja looduse, inimese ja looma suhe. Ta muretseb selle pärast, et inimesed ei tunne enam loodust, ei tunne end selles kindlalt.

„Paljud inimesed ei tee vahet mingil, kopral ja saarmal. Paljud ei tea, et meil elab jäälind. Loodust tundes oled sa rikkam, sul on ringi kõndides huvitavam. Inimesed peaksid loodusfilme vaatama, sest need on väga harivad ja annavad erakordse võimaluse tundma õppida erinevaid eluvorme, see omakorda aitab paremini mõtestada meie enda liigi tegevust ja olla empaatilisem keskkonna vastu. Mida tunned ja mõistad, seda ka kaitsed,“ ütleb ta.

Joosep Matjuse mõjutaja ning esimene õpetaja oli metsa- ja jahimehest vanaisa, kes viis noore mehe kokku Rein Maraniga. Algsest fotohuvist sai nii filmihuvi. Loogilist teed pidi jõudis Joosep Matjus Balti filmi- ja meediakooli. Ta on teinud operaatorina kaastööd Rein Marani, Riho Västriku, Vassili Sarana ja Oliver Goetzliga. Ta on filminud loodust Skandinaavias, Venemaal, Ameerikas ja Kanadas. Ta on loodusfilmide „Vanamees ja põder” ning „Kajakateoreem” režissöör.

„Tuulte tahutud maa“ esilinastus 2018. aasta septembris ja seda käis kinodes vaatamas üle 41 000 inimese, tele-esilinastuse ja järelvaatamisega lisandus 144 000. See oli jõulunädala vaadatuim saade. Loodusdokk ja vaadatuim?! See on üks ilus kurioosum.

 

Ene Kesler

 

Artiklis on kasutatud ajakirjas Eesti Loodus nr 6–7 ilmunud Triin Nõu intervjuu ja 16. septembril ETV eetris olnud saate „Hommik Anuga“ intervjuu materjale.

 

Kaader filmist.

Allikas: ev100.ee