Stress ja selle mõju organismile

Sven

„Vaatamata sellele, et teen trenni, kaal ei lange. Mul pole hommikuti isu ja õhtuti ei tule und, kuigi treenin iga päev ja keha peaks olema väsinud. Hommikuti haaran esimese asjana magusa saiakese ja kohvi järele. Olen pidevalt närviline ja pulss on kõrge.”

Kas mõned nendest lausetest tulevad tuttavad ette? Kui jah, siis võib see viidata inimesi üha sagedamini kimbutavale stressile. Mis on stress, kuidas see organismile mõjub ja kuidas sellega toime tulla – sellest täna räägingi.

Mis on stress?

Stress on seisund, kus vaim ega füüsis ei suuda sinu kehale esitatud suurte nõudmistega toime tulla. See on pinge, mis segab tavapärast elurütmi. Treeningute osas võib stressi põhjustada olukord, kus koormuse ja taastumise tasakaal on paigast ära. Kui siia lisanduvad pinged tööl või pereringis, on probleem kerge tekkima. Kui stressi sümptomitele tähelepanu ei pööra, võid endale aga tõsiselt kahju teha ning sellest väljatulek kujuneb raskeks.

Mõned stressi põhjused:

pingeline töö;

ületöötamine ja vähene uni ning selle halb kvaliteet;

liiga raske ja tihe treeningplaan ning vähene taastumine;

pidev muretsemine oma kaalu, treeningtulemuste või lähedaste pärast;

tavapärase elurütmi liiga ootamatu muutus.

Stressi mõju organismile

Kerge närvipinge on kehale tegelikult normaalne ja isegi vajalik, kui on tarvis ennast n-ö kokku võtta, näiteks trennis või tööl. Kui see seisund kestab aga pikemat aega, siis võib see mõjutada tervet organismi. Keha hakkab koheselt stressile reageerima, et taastada organismi tavaseisund.

Stressi toimel vabanevad ajus mitmed ained, mis põhjustavad hormoonide eritumist ja immuunsussüsteemi tõrkeid, mis avalduvadki vaevustena. Sageli kaasneb vererõhu tõus, seedesüsteemi probleemid ning suureneb glükoosi sisaldus vereringes.

Viimane ongi üks põhjuseid, miks osadel inimestel stressi ajal kaal tõuseb. Nimelt on glükoosi eritumine verre sarnane treeningul toimuvate protsessidega, et meil oleks energiat trenni teha. Kui treeniv inimene saab sellest kasu ja keha poolt n-ö vabastatud energia kasutatakse treeningul ära, siis inimesel, kes on passiivne ja vaevleb stressi käes, ei liigu energia mitte töötavatesse lihastesse, vaid rasvarakkudesse, mille tulemusena kehakaal tõuseb ja rasvapolster paisub.

Sagedase veana võib välja tuua, et inimene, kes vaevleb juba pikemat aega stressi käes, teeb ka väga raskeid trenne, arvates, et füüsiline koormus leevendab stressi. Selle tulemusena võib olukord muutuda veelgi hullemaks, kuna niigi stressis keha peab veel rasketest treeningutest taastuma. Kui treeningud häid tulemusi ei anna, tekitab see omakorda lisapingeid ja inimene vajub üha rohkem n-ö musta auku.

Oluline on tähele panna, et kui stressiseisundis ollakse väga pikka aega, siis võib see kujuneda haiguseks, mida nimetatakse depressiooniks. Seega, kui stressisümptomid on olnud pikemat aega, peaksid ühendust võtma vastava eriala spetsialistiga. Esialgu piisab sellest, kui külastad perearsti, kes saab sind vajadusel edasi suunata eriarsti juurde.

Mis organsüsteeme stress mõjutab?

Hingamissüsteem – kiireneb hingamine, mis võib põhjustada pearinglust ja koordinatsioonihäireid.

Seedeelundite süsteem – söögiisu drastiline suurenemine või vähenemine, võib tekkida iiveldus, kõhulahtisus või -kinnisus (näiteks ärritunud soolte sündroom).

Südame- ja veresoonkonna süsteem – pidev kiire südametöö võib põhjustada erinevaid südamehaigusi.

Lihaskonna- ja luustikusüsteem – pidevalt pinges lihased, eriti pea- ja seljavalu.

Närvisüsteem – unehäired, pidev närvilisus, paanikahood jne.

 

Kuidas stressiga toime tulla?

Kindlasti ei ole stressiseisundist väljatulek lihtne, samuti on stressitaluvus väga individuaalne. Seega peaksid tegema vastavad muudatused oma elustiilis või vähendama näiteks treeningkoormust. Halvim variant on probleemide eitamine, murede leevendamine alkoholiga või esimese variandina ravimite tarvitamine.

 

Nõuanded stressiga toimetulekuks

Kui sa pole enne regulaarselt treeninud, siis alusta kergete treeningutega, näiteks kõndimine värskes õhus iga päev vähemalt 30 minutit. Leia endale meelepärane liikumisviis, mida sa naudid. Koormust suurenda vähehaaval ning pea nõu treeneriga.

Kui oled aktiivne treenija, siis vähenda märgatavalt koormust, kuid ära loobu sellest täielikult. Näiteks, kui enne tegid 4-5 jõusaali-või rühmatreeningut nädalas, siis jäta alles 3. Vali treeningud, kus sa ei peaks maksimaalselt pingutama ja saaksid oma pulssi kontrollida, näiteks jalgrattasõit, ujumine, kepikõnd vms.

Proovi töömuresid mitte koju kaasa võtta, vaid pühendu oma perele, minge koos jalutama või kinno.

Kui sul on plaan alla võtta, siis ära kaalu ennast pidevalt – kaalunumbrist olulisem on muuta kehakoostist ja proportsioone. Peaksid teadma, et kaalukõikumine päevade lõikes võib olla tingitud nii vedeliku tarbimisest kui ka soolase toidu söömisest. Kui sul on toitumis- ja treeningplaan, siis pea sellest kinni ja ole järjepidev. Muutused ei tule üleöö ja on individuaalsed.

Maga piisavalt, soovitavalt 7-8 tundi.

Käi regulaarselt massaažis, saunas jne, ehk leia endale aega mitmekülgselt lõõgastuda.

Ära tarvita pideva väsimuse korral energiajooke, sest nende mõju on lühiajaline. Proovi leida üles stressifaktor ja muuda oma elustiili.

Ole positiivne ja ütle endale igal hommikul peale ärkamist, et sa saad hakkama ja oled tubli.

 

 AlgasendLõppasend

NÄDALAHARJUTUS – TÕMME TRENAŽÖÖRIL VASTU RINDA

Mõju: selja lailihas, trapetslihas.

Sooritamine: aseta trenažööri iste nii, et rinnatugi jääb rinnaku keskele ja hoia selg harjutuse sooritamisel sirge, töötades õlgadest. Tõmba käepidemed enda poole nii, et küünarnukk liiguks otse taha ja õlavars liiguks võimalikult keha lähedale. Tõmme lõppeb, kui tunned, et abaluud on koos. Vii käed sujuvalt ette tagasi ning alusta uut tõmmet.

Share This: