Q-osakonna krimisari, Jussi Adler-Olsen

Jussi Adler-Olsen, sündinud 1950. aastal Kopenhaagenis, on maailmakuulus Taani krimikirjanik. Tema kuulsa Q-osakonna sarja põnevikke on müüdud üle ilma ligi 27 miljonit eksemplari ja tõlgitud 42 keelde. Tänaseks on Adler-Olseni menukitest valminud viis filmi, mis on jõudnud ka Eesti televaatajateni.

Ülle Kask

Kirjanik saavutas oma kuulsa Q-osakonna raamatusarjaga edu juba aastal 2007, mil ilmus esimene osa „Naine puuris“. Eesti keelde tõlgiti see alles 2014. aastal kirjastuses Pegasus. Taani keelest pani teosed eesti keelde Krõõt Kaljusto-Munck. Sellest ajast alates on ka Eesti krimikirjanduse fännid saanud väikeste vahedega nautida kõiki Q-osakonna menukeid. Viimane neist, „Lootusetult luku taga“, millega Adler-Olsen pani üksiti ka sarjale punkti, ilmus tänavu aasta alguses ja kihutas kohe enimmüüdud raamatute edetabelite tippu.

Sarja esimeses osas „Naine puuris“ tutvuvad lugejad posttraumaatilist stressi põdeva politseiniku Carl Mørckiga. Mees tahaks tagasi tõmbuda ja pensionile jääda, aga seda talle ei võimaldata. Mõrvaosakonna ülem „komandeerib“ ta hoopis politseimaja keldrikorrusele. Seal, kus pole mitte ühtegi akent, millest päevavalgust sisse tulvaks, lakub Carl haavu. Suitsetades tõstab ta jalad lauale ja kaevub vanadesse, lahendamata kuritegude toimikutesse, sest akuutseid juhtumeid talle enam uurida ei anta.

Peagi saab tema paremaks käeks Assad– Süüria põgenik, kes võeti politseimajja tööle koristajaks, kuid tegelikult on ta suurepärane detektiiv. Esimeses osas uurivad Carl ja Assad tuntud naispoliitiku Merete Lynggaardi kadumist, keda peetakse kuus aastat barokambris vangis. Carl ja Assad lahendavad juhtumi, mille eest Merete neile igavest tänu tõotab.

Assadi tegelaskuju lisab sarjale vürtsi, tema konarlik taani keel ajab naerma ja kange magus kohv, mida Carl juua ei suuda, kuid viisakusest vahel seda siiski teeb, on samuti Assadi kaubamärk.

Eelnevad rängad läbielamised, töökaaslase Ankeri surm ja paarimehe Hardy invaliidistumine viib abi otsiva Carli kokku psühhoterapeut Monaga, kellesse mees hiljem armub. Järgmistes osades liituvad Q-osakonnaga vastuoluline Rose, kes tunneb hästi arvuteid ja Gordon, pikk vibalik, kes omakorda Rose’i armub. Neist saavad Carlile ääretult ustavad tiimikaaslased, kellega koos lahendatakse aegade hämarusse maetud kuritegusid.

Raamatusarja viimases osas „Lootusetult luku taga“ ühineb ka Merete teiste Q-osakonna uurijatega, et pesta puhtaks Carl Mørcki maine. Sündmustik hakkab hargnema 2020. aasta teisel jõulupühal, mil raudus kätega Carli vanglasse eskorditakse. Kinnimajas hakkab ta sõna otseses mõttes oma elu eest võitlema, sest keegi, kes arvab, et Carl kui endine politseinik teab liiga palju, näeb tohutult vaeva, et teda trellide taga mõrvata lasta, lubades maksta miljoni sellele, kel see õnnestub.

Carli süüdistatakse mitmes rängas kuriteos, mida ta toime pannud pole. Tema kaela tahetakse veeretada ammune, 15 aastat tagasi toimunud nn naelapüstoli juhtum, mil Carl, Hardy ja Anker kolmekesi üht narkojõuku varitsesid. Carli süüdistatakse ka suure hulga narkootikumide ja raha omamises. Veidi enne surmasaamist usaldas Anker Carlile suletud kohvri ja palus selle ära peita. Kohver seisis aastaid Carli kodus pööningul, mis läbiotsimise käigus üles leiti.

Vanglas ei lubata Carlil kohtuda ei oma abikaasa ega kaheaastase tütrega. Ka viibib ta infosulus, millega tegelevad tema kaasteelised Q-osakonnast, kuni ohjad haarab Merete. Ta palkab kalli advokaadi ja proovib salajasel uurimisel abistada nii Assadit, Rose’i kui Gordonit, kes pole Carlile selga pööranud, erinevalt teistest politseimajas töötavatest mõrvaosakonna kolleegidest, kaasa arvatud Carli vanast semust ja ülemusest Marcus Jacobsenist. Esmapilgul uskumatuna näiv loo lõpp üllatab ja paneb imestama inimhinge pahelisuse üle, kui anda talle suur raha ja võim, mis korrumpeerib ja kuritegusid sooritama paneb.

Q-osakonna sarja raamatuid võib ka eraldiseisvate põnevikena lugeda, kuid siiski tasuks neid käsile võtta alates esimesest osast viimaseni. Lugude algus ja lõpp seob kokku paljud traagelniidid, mis lõpuks omavahel haakuvad. Krimipõnevike juures ongi tore see, et saab koos kirjanikuga kulgeda mööda närvekõditavat kujutlusmatka, püüdes ära arvata nii potentsiaalset kurjategijat kui lõpplahenduseni viivaid keerdkäike, mil uurijad tihtilugu eluohtlikesse olukordadesse sattuvad.

Taani krimikuningaks tituleeritud Jussi Adler-Olsen on õppinud meditsiini, sotsioloogiat, politoloogiat ja filmikunsti ning olnud tegev kirjastuse juhatajana. Tema isa oli psühhiaater ja seksuoloog ning Jussi veetis suure osa oma lapsepõlvest isa töö juures vaimuhaiglates. Kirjanik on pidanud seda perioodi oma elus hiljem kasulikuks inspiratsiooniallikaks.

Jussi Adler-Olsen külastas 2023. aastal Eestit ja väisas kirjandusfestivali Headread. Tookord tegi temaga intervjuu tõlkija Krõõt Kaljusto-Munck. Kel huvi, saab seda lugeda ERR-i portaalist Kultuur (11.07.2023.). Küsimuse peale, miks talle meeldib põnevikke kirjutada, vastas Adler-Olsen, et tema eesmärk on lugejat häirida ja närvi ajada.

Kuigi Q-osakonna krimisarja esimesed osad on läbi müüdud, saab neid praegu raamatukogust ilma järjekorrata laenutada. Viimased osad aga sobivad kingikotti nii peatselt kooli lõpetavale noorele elluastujale kui põnevikke lugeda armastavale memmele emadepäevaks.

Q-osakonna juhtumite kronoloogia:

1. „Naine puuris“ (Pegasus 2014)
2. „Faasanijaht“ (2014)
3. „Pudelpost“ (2015)
4. „Patsiendikaart nr 64“ (2016)
5. „Poiss varjust“ (2018)
6. „Niiditõmbaja“ (2019)
7. „Selfid“ (2020)
8. „Ohver number 2117“ (2022)
9. „Naatriumkloriid“ (2023)
10.  „Lootusetult luku taga“ (2025)