Enne kui küsid hinnete kohta, küsi une ja enesetunde kohta

Eksamiperioodi lähenedes ei tunne muret ja ärevust mitte ainult õpilased, kel teadmiste kontroll ees seisab, vaid sageli ka nende vanemad. „Kas ta saab hakkama? Kas ta on teinud piisavalt? Mida peaks veel tegema?“ mõtlevad nad. Kindlasti on eksamiperioodil abiks teadlik ajaplaneerimine, sobivad õpistrateegiad, stressi maandamise tehnikad ja teisedki oskused. Nende asemel näen aga vajadust kutsuda vanemaid tähelepanu pöörama millelegi veel baasilisemale, milles oma lapsi toetada.

Ingrid Aug,

psühholoog, Peahea nõustaja

Kas sa tead, mitu tundi su laps öösiti magab? Mitu korda päevas ja mida ta sööb? Kas tal on kohustuste kõrvalt aega meeldivate tegevuste jaoks, mis pakuvad positiivseid emotsioone? Kas ta liigub piisavalt? Kas tal on tähendusrikkaid ja toetavaid suhteid?

Ilmselt on paljude vanemate jaoks tuttav olukord, kus põhikooli või juba gümnaasiumit lõpetav laps veedab üha rohkem aega sõprade seltsis ja vanema küsimusele „Kuidas sul läheb?“ vastab väheütleva „normaalselt“ või paremal juhul „hästi“. Kiirest elutempost väsinud vanem võibki jääda rahule selle ühesõnalise vastusega lootes, et ju siis on asjad kontrolli all. Noored on aga väga erinevad ja kui mõni suudabki 16-aastasena oma elu ja vajadusi meisterlikult reguleerida, siis mitmete jaoks on see veel ka hilisemas eas väljakutse.

Psühholoogina näen, kui palju mõjutab noorte tuju, õpivõimet ja head sooritust see, kui vaimse tervise vitamiinid – puhkus, toit, liikumine, suhtlemine ja meeldivad emotsioonid – on defitsiidis. On loomulik, et teismeeas laps eemaldub vanematest ja võib tunduda juba üsna iseseisev, kuid vanemana tasub siiski huvi tunda, kuidas tema lapsel nendes valdkondades läheb ja noort ka toetada.

Eeskuju ja koostöö

Olen nõustajana sageli kuulnud noorukeid oma vanemate kohta ütlemas: „Nad ei mõista mind! Nad muudkui õpetavad! Ma ei julge sellest rääkida!“ Enamasti pole vanemad ju pahatahtlikud, vaid võivad muutuda oma mure ja ärevuse tõttu oma väljaütlemistes hinnanguliseks ja hakata probleemi üksi lahendama. Oma lapsele loengu pidamise asemel võiks näidata üles uudishimu ja soovi mõista, miks lapse jaoks on midagi raske ning kaasata ta lahenduste leidmise protsessi. Murekohtade lahendamisel saab olla abiks isiklik eeskuju ja koostöö.

Näiteks, kui noor ei käi trennis ja näed, et tema füüsiline koormus on väike, kutsu ta endaga kaasa liikuma. Minge koos jalutama, ujuma, sulgpalli mängima või mis iganes liikumine teile sobib. Treening aitab lisaks füüsilisele vormile parandada ka vaimset heaolu – tõstab tuju ja leevendab stressi.

Regulaarne toitumine on paljudele väljakutseks. Õppida ja keskenduda on tühja kõhuga aga keeruline. Jälgi, millised on teie hommikud. Kui ärkamine jääb viimasele minutile ja hommikusööki ei jõua süüa või varahommikul kohe ei taha, toeta oma last sellega, et tal oleks toit, mida kooli kaasa võtta, et energiatase ei kukuks. Sama on ka lõunasöögiga. Mitmed noored ei söö koolis lõunat ja kui selles osas lahendust ei leia, võiks hurjutamise asemel koos läbi mõelda, mida laps koolilõuna asemel süüa võiks. Poest ostetavad saiakesed ja suhkrurikkad joogid saab asendada kodust kaasa võetud mitmekesisema lõunasöögi ja puhta joogiveega.

See, et noored magavad koolipäevadel liiga vähe, on samuti teada probleem. Kui see on ka sinu lapsega nii, siis tehke koos plaan, kuidas ta saaks vajalike kohustustega valmis enne uneaega. Võib-olla on tegevusi, millest saab mõneks ajaks loobuda? Loo ka ise eeskuju sellega, et lülitad vähemalt tund aega enne magama minekut ekraanid välja ja ei jäta oma toimetusi öötundidele. Uneaeg võiks saabuda õhtul hiljemalt üheteistkümne ja südaöö vahel, kui hommikul on vaja seitsmest ärgata.

Olgugi, et sinu laps võib eelistada perega suhtlemisele sõprade seltskonda, paku siiski võimalust osaleda ühistes tegevustes, olgu need siis õhtused lauamängud, ühised väljasõidud või üheskoos söögi valmistamine. Koos meeldivate tegevuste tegemine loob lähedust ja positiivseid emotsioone.

Nooruki autonoomia

Soovis oma last aidata ja kaasata tuleb kindlasti silmas pidada tema autonoomiat. Kui noor ei taha sinuga jalutama tulla, tuleb seda aktsepteerida. Küll aga võiks siis temaga arutada, mil muul moel ta saaks piisavalt liikuda, mida ta selleks vajab ja kas sina saad teda selles kuidagi toetada.

Mõnikord soovivad noored neid teemasid arutada erapooletu inimesega. Peaasi.ee pakub 12–26-aastastele noortele tasuta Peahea nõustamist, kus saab kõik eelmainitud teemad fookusesse võtta. Lisaks saab õppida ka erinevaid oskusi, näiteks kuidas mõista ja juhtida oma meeleolu ja ärevust või kuidas lahendada probleeme.

Kui hoiame oma baasvajadused heas tasakaalus, saame sinna peale laduda ka uusi teadmisi ja oskusi ning tulla paremini toime stressirikaste olukordadega, nagu seda eksamiperiood kindlasti on.

Väljatõste

Vaimse tervise noortenõustamine Peahea

Kui lapsevanem on lapse pärast mures, kuid ei tea, kuidas teda aidata, siis võiks abi saamiseks pöörduda Peahea nõustajate poole, kes koos noorega arutlevad, mis on peamised murekohad ja ühiselt tehakse plaan edasiste abisammude osas.

Peahea nõustamine on suunatud 12–26-aastastele noortele, kes tunnevad, et neil on vaimse tervisega probleeme, näiteks meeleolu alanemine ja kõikumine, ärevus, keskendumisraskused, motivatsiooni puudus. Peahea nõustamine on tasuta. Nõustamisele saavad registreeruda noored üle Eesti noustamine.peaasi.ee/noored.