Endine peaprokurör soovib Eesti elus kaasa rääkida

Lavly Perling väisas vahetult pühade eel Rakveret ning külastas muuhulgas AS OG Elektra kompleksi Lepnal. Kuulutajal avanes võimalus uurida, millega endine riigi peaprokurör tegeleb ja mis seob teda Isamaa liikmeühendusega Parempoolsed.

Liisi Kanna

Mis teid täna siia tõi?

Ma olin tegelikult Tallinna ja Ida-Viru vahelisel teel ja kuna olen Kert Karusele lubanud, et teen peatuse Rakveres, kui vähegi mahti tekib, siis täna tulingi, et ikkagi Rakveret vaadata ja Rakvere inimestega kohtuda.

Kas teid Rakvere või Lääne-Virumaaga miksi ka seob?

Pean tunnistama, et mul ei ole väga palju Rakverre asja. Aga iga suvi korra üritan lastega teha tiiru, et vaadata üle Rakvere kindlus, teha tarva juures pildid ja mõni teatrikülastus, süüa mõnes ilusas kohvikus. Ka nüüdse külastuse ajal, ikka vaatad keskväljaku üle ja uudistad, kuidas Rakverel läheb.

Mulle, nagu ma arvan paljudele eestlastele meeldib kogu Lahemaa piirkond ja üks sihuke vahva koht, kuhu ma ikka sattun, on Oandu kant ja sealsed metsad. See on ilus. Lääne-Virumaal meeldib mulle ka sellepärast käia, et siin on imeilusad mõisad, Eestis ruutmeetri kohta kõige rohkem mõisaid.

Ida-Virumaal olen aga töötanud. Toona, kui toimus suur prokuratuuri reform ja läksin Ida-Virusse juhtivprokuröriks, siis oli Rakvere ka n-ö minu piirkond. Saan öelda, et Rakveres on väga lahedad prokurörid.

Tööelust rääkides, siis mis tööd te praegu täpsemalt teete?

Hetkel nõustan Ukraina prokuratuuri ja teen seda ÜRO ning Euroopa Komisjoni kaudu, ehk tegelikult ma töötan ÜRO-le. Täpsemalt aitan Ukrainas läbi viia prokuratuuri reformi. Igapäevaselt tähendab minu töö suhtlust rahvusvaheliste organisatsioonide ja Ukraina prokuratuuriga, et kasutada Eesti, ma julgen küll öelda, edulugu õigussüsteemi puhul. Annan nõu, kuidas ehitada seda süsteemi nii, et inimesed ka Ukrainas usaldaksid oma õigussüsteemi ja et see õigussüsteem oleks aus, läbipaistev ning nende tehtavad otsused oleks inimestele arusaadavad.

Olete ise öelnud, et te liigute ka poliitikale lähemale. Milles see seisneb?

See on justnimelt ilusti sõnastatud, et liigun poliitikale lähemale. Ma olen öelnud jah, et soovin Eesti elus kaasa rääkida. See viimane aasta, olles eemal prokuratuurist ja rohkem seotud hoopis Ukraina riigiga, vaatasin ja mõtisklesin, kus on need kohad, kus võiks kasu olla minu enam kui 20 aasta jooksul kogutud kogemustest. Küll juristina, küll tippjuhina ja ma arvan ka inimesena, kes on püüdnud igal võimalikult hetkel erinevaid süsteeme avalikus sektoris omavahel liita, et tavainimene sellest kõige rohkem kasu saaks, et riik tema jaoks toimiks. Ja nii nagu elus ikka, hakkavad vahel uksed avanema ja inimesed tulevad rääkima. Nii juhtus ka minuga, et tänaseks ma saan öelda, et olen Isamaa liikmeühenduse Parempoolsed toetajaliige.

See kõlab hirmus keeruliselt…aga kui keegi küsib, et mis mind kõnetas, siis mind kõnetaski nende suvel loetud manifest. Mulle tundus, et seal on need väärtused ilusti kirjas, mis sobivad minu enda maailmapildi ja väärtustega. Ja kui siis ühel ajal tundus, et sobivad need väärtused ning ka inimesed, kellesse ma usun, et nendega on võimalik midagi koos Eesti jaoks teha, siis nii juhtuski.

Mis need põhipunktid seal manifestis olid, mis teid kõnetasid?

Seal on kümme punkti kokku, aga võib-olla kui peaks kolm välja tooma, siis esiteks oli minu jaoks hästi oluline vabaduse punkt. Võib-olla see tundub kellelegi isegi nagu sarkastiline, et prokurör ja räägib vabadusest. Aga kõik, kes mind inimesena lähemalt teavad, need teavad, et vabadus – ükskõik kas me räägime riigi vabadusest, majandusvabadusest või üksikisiku vabadusest otsustada – on minu jaoks väga oluline väärtus. Ja loomulikult tähendab see minu silmis seda, et vabaduse kõrval on alati ka vastutus.

Teine, mis mind kõnetas, oli kindlasti õigusriigi tähtsustamine. Sellepärast, et kui õigusriik on hoitud, siis tunnevad inimesed, et kõik on seaduse ees võrdsed. Ka Parempoolsete lähtenurk oli see, et seadus kehtib kõikjal. Ma olen ise muiates öelnud, et ehk peaks seal olema koma ning väga selgelt väljendatud ka seda, et Eestis puutumatuid ei ole – seadus kehtib igaühe suhtes.

Kolmandaks nimetaks kogu nutika riigi kontseptsiooni. Eestis on meeletu potentsiaal kasutada ära oma digivõimekust. Me oleme väike riik, me saame võtta riske ja katsetada, uusi tehnoloogiaid rakendada. Me saame hoida sellist paindlikku majanduskeskkonda, et suured ettevõtted tahaks tulla pidada oma pea- või harukontoreid Eestis, sellepärast, et kõik on logistiliselt hästi lähedal. Meil on palju andmeid, mida võiks sihistatult ära kasutada, niimoodi, et see käivitaks majanduse. Selle teema juures võiks lõputult rääkida. Näiteks ka tark ränne on targa majanduse osa. Küsimus ongi selles, et välistööjõu kasutamine peab olema alati seaduslik, läbimõeldud, hästi korraldatud ja läbipaistev. Aga selliseid sunniviisilisi piire ei peaks majandusele keegi ette panema, kui Eesti ettevõtted seda vajavad ja on tänu sellele turul konkurentsivõimelised.

Kas tulevikku vaadates saate poliitika suunal tuua välja edasisi mõtteid? Kas te plaanite lisaks lähemale liikumisele ka päriselt poliitikasse astuda?

Nagu ma ütlen, on vabadus üks tähtsamaid väärtusi inimese jaoks – nii kaua kui oled vaba, saad alati astuda edasi ja tagasi. Aga tõsiselt rääkides, loomulikult Parempoolsed ongi ju Isamaa liikmeühendus ehk ma ei häbene välja öelda, et Isamaa väärtused, mis on kenasti kirjas, on mulle sümpaatsed. Võib-olla see tulebki sellest, et kui sa oled üle 20 aasta näinud seda riigi teatud haprust, siis muutub sulle see sama Eesti hästi oluliseks. Ma usun ja loodan, et Isamaa on just see koht, kus on see Eesti ja tema julgeolek, nii sise- kui välisjulgeolek, prioriteet number üks.

Aga kuidas te hetkel Isamaa või siis Parempoolsete töösse panustate?

Mulle meeldib kirjutada ja kui mul on väiksemgi vaba hetk, siis ma olen pannud kirja mõne mõtte või arvamusartikli ning aidanud võib-olla minna selle manifesti üldistatusse astmelt edasi konkreetsemaks. Sest ma usun, et seal on mitu taset. Manifestis on ilusad sõnad, aga nendele sõnadele tuleb anda sisu. Hetkel toimubki meie poolt nende ideede kirjapanemine ja nende üle arutamine, peagi oleme valmis neid esitama laiemale ringile. Ja mis seal salata, ühel päeval, kui on võimalik juba neid ideid kuidagi rakendada, siis jõuame selle etapini ka. Selleks on vaja, et Isamaal oleks piisavalt toetajaid, ideid, arukust ja jõudu.

Endine riigi peaprokurör Lavly Perling. Foto: eceap.eu