Jüri Ratas rõhutab heade ühenduste olulisust maapiirkondade arengus

Möödunud reedel külastas Riigikogu esimees Jüri Ratas Lääne-Virumaad. Tööpäeva mahtus ka intervjuu Kuulutajale – uurisime Keskerakonna juhilt regionaalpoliitilistel ning maaelu teemadel.

Liisi Kanna

Kohalikele omavalitsustele on viimasel ajal antud palju riigipoolseid toetuseid. Kas koroonapandeemia mõjude leevendamiseks on lähiajal veel rahalist tuge tulemas? Ning kas pikemas plaanis võiks kohalike omavalitsuste tulubaas ja vastutusala kasvada?

Selle aasta lisaeelarvega on antud just seoses koroonapandeemiaga kohalikele omavalitsustele abi natuke rohkem kui 45 miljonit eurot. Sellest 30 miljonit on olnud investeeringud, 15 miljonit kriisiabi ja üks miljon eesmärgiga aidata inimesi, kellel on lapsed perekonnas, et tagada ja luua internetiühendusi ning kogu IT poolt järgi aidata.

Lisaks on COVID-i ajal kohalike omavalitsuste jaoks suure osakaaluga olnud teede investeeringud. Riik on suurendanud nii eelmisel kui ka sellel aastal kruusakattega teede rahastust. See on maapiirkonnas väga oluline, eriti neile, kes kruusakattega teede ääres elavad.

Nüüd kohaliku omavalitsuse tulubaasi osas – tõsi on see, et kohalik omavalitsus saab väga vähe kujundada oma tulubaasi ja põhimõtteliselt kohalikul omavalitsusel mingeid maksupoliitilisi võimalusi ju ei ole. Ainult kuus maksu. Kas see tulevikus võiks laieneda? Ma toetan seda mõtet, et kohalik omavalitsus saaks ise otsustada rohkem erinevate tulubaasi elementide osas. Aga see on riigikogu otsustada ja ma ei usu, et see koosseis otsustab lisamaksude kehtestamise võimaluse loomist kohalikele omavalitsustele.

Haldusjaotuse osas, kas kohalikud omavalitsused võiksid või peaksid jätkama ühinemistega ja kas maakonna suurused omavalitsused võiksid olla Eesti tulevik?

2017. aasta omavalitsusreformi puhul on oluline, et me ei viinud seda ellu mitte ainult läbi liitmise, vaid ka läbi rahastuse kasvatamise. Ei antud ju juurde lisaülesandeid, vaid tõsteti üksisiku tulumaksu protsenti (kohalikele omavalitsustele laekuvat osa – toim), lisaks suurendati toetusfondi. Ma arvan, et sellist haldusreformi temaatikat, kus toimub niisugune sunniviisiline liitmine riigi poolt, lähiaastatel ei tule. Vabatahtlikud liitumise võimalused ikka on. Pikemas perspektiivis või ütleme järgmises sammus ma arvan, et Eestis on pigem alla 50 omavalitsuse, kui üle selle. Aga ma ei usu, et see oleks lähiaastate küsimus.

Väljaspool Tallinna elavate inimeste jaoks on eriti olulised head ja kiired ühendused. Kuidas on põhimaanteede ehituse plaanidega?

Me oleme põhimaanteid viimastel aastatel tublisti projekteerinud, et oleks projektid olemas. Aga näeme, et Euroopa Liidu rahastus tegelikult just maanteede pealt väheneb. Ma arvan, et me ei pääse sellest, et tuleviku rahastus jääb eeskätt ikkagi riigi, maksumaksja rahakoti kanda. Peame rohkem tõsiselt mõtlema era- ja avaliku sektori koostöö peale ka nende suurte maanteede ehituste osas. Minu meelest põhimaanteed tuleb 2+2 välja ehitada ja siin tuleb kasutada ka era- ja avaliku sektori koostöö võimalust, mida Eestis siiamaani tegelikult kasutatud ei ole.

Teiselt poolt päris palju siseriiklikke ühendusi on loodud või loomisel. Kui me mõtleme näiteks Rail Balticu väljaehitamisele, mis kindlasti on ka Eesti siseselt väga tähtis ühendus Tallinn-Pärnu vahel. Kui mõtleme Rohuküla raudteele Tallinna ja Läänemaa suunas või Pärnu lennujaamale. Aga on ju ka plaanid, et Tallinn-Narva suunal kiireneks ja paraneks rongiühendus, seda elektrifitseeritakse Aegviidust edasi. Need on kohad, mis aitavad samuti ühendusi Eesimaal parandada.

Rääkides maakonnasisest liiklemisest, tasuta ühistransport on palju vastakaid arvamusi tekitanud. Lääne-Virumaa oli üks neist maakondadest, kelle omavalitsusliit pooldas teistsugust lähenemist. Kas selles osas on plaanis otsused üle vaadata?

Mina arvan, et maakonnasisene tasuta ühistransport on olnud väga õige lähenemine. Olgem ausad, kui see tuli, siis nii või teisiti juba maksumaksja ehk siis avalik sektor doteeris ühte liini kilomeetrit nii tohutult palju, et bussipileti osa iga aasta marginaliseerus protsentuaalselt. Tasuta ühistransport annab inimesele võimaluse liigelda ning on üksikisiku vaates rahakotile oluline. Teiselt poolt, mida kasutatavamaks me suudame ühistransporti muuta, seda parem ka keskkonnale. Nii et mina kindlasti seisan selle eest, et tasuta ühistransport jääks. Aga loomulikult on siin alati ka teine pool, mis on seotud transpordiühenduste sageduse ja operatiivsusega.

Samas ma pean õigeks ka seda, et jääb maakondlike omavalitsusliitude otsustada, kas nad teevad seda (pakuvad tasuta ühistransporti – toim) või mitte.

Mõni sõna maamajanduse teemal. Palju on kõne all enim pihta saanud valdkondade toetamine, aga täna on teilgi päevakavas põllumajandusettevõtte külastus. Kui palju see valdkond on mõjutatud viimasest aastast ja millist tuge oodanud?

Kui me räägime Baltic Agrost, kus me äsja käisime, siis ettevõtte esindajad ütlesid, et nende seisund on päris hea. Nad plaanivad uusi investeeringuid, on loonud uusi töökohtasid ja näevad, et nende tegevus laieneb. Seda oli väga meeldiv kuulda. Aga loomulikult selle järgi ei saa hinnata Eesti põllumajandussektori üldist käekäiku. Põllumajandus ja maaelu laiemalt on selles kriisis palju pihta saanud ning riik on andnud ka erakorralisi toetusi maaelule ja põllumeestele. Mul on hea meel, et me suutsime järgmises Euroopa Liidu finantsperspektiivis eelmisel suvel Leedu, Läti ja Eestiga omavahel kokku leppida ja selle ka Brüsselis läbi viia, et toimub reaalne otsetoetuste ühtlustamine alates 2022. aastast, mida me oleme tegelikult oodanud rohkem kui 10 aastat juba.

Rääkides töökohtadest, kuidas neid maale juurde luua?

Siin on samamoodi ühendused olulised, kas transpordiühendus või ka internetiühendus. Kiire internet järjest rohkem ja rohkem hakkab ju jõudma inimesteni ja see annab võimaluse teha ka kaugtööd. Tõsi, kõiki töid ei saa interneti või arvuti teel teha, paljudes töökohtades on vaja ise reaalselt kohale minna. Aga siiski, ma arvan, et ka COVID on meid õpetanud, et paljudes töövaldkondades on võimalik tegutseda, olles maakodus või Tallinna kesklinnast väljaspool.

Lõpetuseks liiguks tagasi kohalike omavalitsuste juurde, sügisel ootavad ees valimised, kui valmis Keskerakond nendeks on?

Niisugune suur erakond nagu Keskerakond on päris hästi valmis. Ma ei saa öelda, et kõik on tehtud – hetkel koostame valimisplatvorme üle Eesti. Ma arvan, et keskerakonna tugevus on olnud tegelikult aastakümneid just kohalike omavalitsuste temaatika, regionaalpoliitika. Mitte ainult platvormis tugev, vaid on ka praktikas, kui meil on võimlik olnud riigi poliitilisi otsuseid suunata. Minu jaoks on samuti tähtis see, et nimekirjad koosneksid tublidest naistest ja meestest, oleksid kvaliteetsed. Nii et ma arvan, et keskerakond läheb kordama nelja aasta tagust valimisvõitu kohalikel valimistel ja see saab kindlasti olema meie eesmärk.

Riigikogu esimehe visiit Lääne-Virumaal algas hukkunud kaitseväelaste mälestamisel Tapa kaitseväelinnakus. Foto: Erik Peinar / Riigikogu kantselei