Eradetektiiv Kate Marshalli põnevikud, Robert Bryndza

Robert Bryndza, maailmakuulus Briti krimikirjanik sündis 1979. aastal Inglismaa idarannikul, Lowestoftis. Ta on lõpetanud Aberystwythi ülikooli ja Guildfordi teatrikooli, misjärel töötas mitu aastat näitlejana. Kirjutama hakkas Bryndza alles peale seda, kui saatis Edinburghi näidendifestivalile ühe draamateksti, mis edu saavutas. Enne krimikirjanduse juurde siirdumist kirjutas Bryndza romantilisi komöödiaid. 2016. aastal ilmus aga tema sulest esimene kriminaalromaan „Tüdruk jääs“, mille peategelane on peainspektor Erika Foster.

Rohkete auhindadega pärjatud raamat jõudis Amazoni, Ühendkuningriigi, Austraalia ja USA enimmüüdud raamatute edetabelite tippu. Seda müüdi viie kuuga miljon eksemplari ja sestpeale otsustas Bryndza pühenduda ainult krimikirjandusele. Tänaseks on Erika Fosteri lugudest saanud kuuest põnevikust koosnev hinnatud krimisari.

Sündmustekeerise algus

Tundub, et Robert Bryndzale meeldivad naispolitseinikud peategelastena. Peale Erika Fosteri sarjale punktipanemist alustas ta uute põnevike kirjutamist eradetektiiv Kate Marshallist. Selle sarja esimese raamatu pealkiri on „Nine Elmsi mõrvar“, mille andis välja kirjastus Pegasus 2020. aastal.

Loo algus viib lugeja 15 aasta taguste sündmuste keerisesse, kui noor politseiuurija Kate Marshall saab oma otseselt ülemuselt, peainspektor Peter Conwaylt telefonikõne. Ülem kutsub ta uurima juhtumit, mida nimetatakse operatsiooniks Surmaputk. Pargist on leitud järjekordne sarimõrvari ohver, noor neiu, kelle hammustusjälgedega kehale on kilekott pähe tõmmatud. Inimsööjaks kutsutud kurjategija esimene ohver leiti Londoni lähedalt Nine Elmsi autoromulast ja hiljem leiti veel kahe noore neiu hambajälgedega surnukehad.

Saatuse tahtel ja peaaegu oma elu hinnaga õnnestub Kate’il see juhtum lahendada. Kahjuks jäävad sellest nii ta kehale armid ja hambajäljed, kui ka hing saab kõvasti haiget ja pikka aega maadleb ta alkoholismiga. Tema karjäär politseistruktuurides lõppeb avaliku skandaaliga ja väikese poja kasvatamine jääb tema vanemate – ema ja isa õlule, kuna Kate’ilt võetakse ära lapse hooldusõigus.

Viisteist aastat hiljem töötab ta Inglismaa rannikuäärses Ashdeani ülikoolis õppejõuna. Mineviku varjud saavad ta aga sealgi kätte, sest kuigi sarimõrvar kannab eluaegset karistust rangelt turvatud vanglas, hakkab keegi tema kuritegusid jäljendama ja noori naisi tapma. Tahes tahtmata tuleb Kate’il selle juhtumiga tegelema hakata, kuna temast endast peab saama uue koletisest sarimõrvari viies ohver. Kate kaasab uurimisse oma assistendi Tristan Harperi ja järk järgult tulevad päevavalgele kõhedusttekitavad faktid. Närvesöövad ja uskumatud pöörded koguvad hoogu, kuni juhtum laheneb.

Kate Marshalli põnevike teises osas „Udus uppunud“ on taas kord tegemist sarimõrvariga. Seekord algab kõik Kate’le ja tema pojale Jake’ile šokeeriva laibaleidmisega veehoidlast, kus nad koos sukeldumist harrastavad. Kuigi Kate’i püütakse veenda, et noor poiss uppus, viitavad vigastused vägivaldsele surmale. Ja mis veelgi olulisem, noormees oli meistersportlane ujumises ega saanud Kate’i arvates niisama lihtsalt uppuda.

Siis aga kaob jäljetult ülikoolis töötav noor naine Magdalena Rossi ning Kate ja Tristan hakkavad teda otsima. Nende teele heidab küll kaikaid peainspektor Henry Ko, kelle isa Arron Ko oli omakorda eelmine peainspektor ja rikka, Shadow Sandsi veehoidla omanike perekonna soosik. Ajaga võidu joostes kaevavad Kate ja Tristan välja ühe kadumisjuhtumi teise järel kuni jõuavad õõvastavate avastusteni. Lõpuks selgub, kes oli see udus figureerinud müütiline ja salapärane olend, kelle või mille olemasolu uuris ka kaduma läinud Magdalena. Laheneb ka uppunud poisi juhtum.

Kolmandas osas „Pimedus langeb“ läheb eradetektiivide Kate’i ja Tristani bürool hästi ja neid palkab oma tütre kadumist uurima proua Bev Duncan. Noor ajakirjanik Joanna Duncan kadus jäljetult parklast, kust hiljem leiti tema auto. Bev ei suuda selles teadmatuses enam elada. Teda ei aita ei alkohol ega kokkukolimine oma elu armastuse Billiga, kellel on uhke maja, kuid kes ise tihti tööasjus eemal viibib. Kõik see äng ainult süvendab Bevi masendust.

Kui Kate ja Tristan avavad uuesti Joanna Duncani toimiku, avastavad nad, et umbes samal ajal Joanna kadumisega jäid kadunuks ka kaks noort meest. Kildhaaval uurimise erinevaid tahke kokku liimides avastab Kate, et Joanna võis olla jälil hoopis suurema mastaabiga juhtumil, mistõttu tema ellu jäämine oleks vallandanud tohutu avaliku skandaali. Lõplik tõde, milleni Kate ja Tristan aga jõuavad, on palju hirmsam kui esialgu oletada võis.

Sarja neljas raamat, „Kuratlik rada“, algab hoopistükkis haiglapalatis, kuhu Kate sattub peale napilt uppumissurmast pääsemist. Ta ujub igal hommikul, nii talvel kui ka suvel meres. Ühel kenal päeval aga sattub naine surmasuhu, kui veepööris ta merepõhja tirib. Kate pääseb napilt, sest kaks noort meest tirivad ta kaldale. Haiglas taastudes tutvub ta Jeaniga, kes räägib Kate’ile, kuidas tema tütrepoeg Charlie 11 aastat tagasi Dartmoori rabas perega puhkust veetes kadunuks jäi.

Kui Kate haiglast välja saab, nõustub ta Jeani palvel Charlie kadumist uurima hakkama. Koos Tristaniga leiavad nad uusi tahke, mis ei lange kokku vanade uurimissuundadega. Kas sotsiaaltöötaja mõrv, kes oli seotud Jeani ja tema tütrega, puudutab kuidagi ka Charlie’t? Ja mis roll on selles Jeani vägivaldsel endisel elukaaslasel? Neile küsimustele vastuseid otsides jõuavad Kate ja Tristan samm sammult lõpplahendusele lähemale.

Sarja viies teos saadaval

Hiljuti jõudis poelettidele ja raamatukogudesse viies põnevik Kate Marshallist ja Tristan Harperist – „Kadunud ohver“. 30 aastat on möödunud ajast, mil Londonis kadus koolitüdruk Janey Macklin. Juhtum jäi lahendamata, kuna tema surnukeha ei leitud ja polnud ka mitte ühtegi tunnistajat. Kate’i ja Tristani detektiivibüroosse pöördub tõsielukuritegude taskuhäälingut planeeriv loomeagentuuri juht. Ta esitab neile hüpoteesi, et võibolla tappis tookord Janey hoopis kurikuulus Nine Elmsi sarimõrvar ja inimsööja. Kate ja Tristan kobavad pikka aega pimeduses, sest mitte ükski juhtlõng neid tõele lähemale ei vii. Viimane inimene, kes Janeyt elusana nägi, sai küll süüdistuse mõrvas, kuid hiljem mõisteti õigeks. Taas kord põnev ja haarav lugemine ja üllatusterohke lõpplahendus.

Kui kõik ausalt ära rääkida, möönan, et olen lugenud krimkasid ikka väga, väga palju. Mõni teos ei saa mitte kuidagi n-ö hoogu sisse ja muudkui venib, enne kui üldse midagi juhtuma hakkab. Robert Bryndza suudab aga haarata lugeja närvekõditavate sündmuste keerisesse juba esimestest lehekülgedest. Põnevust ja pinget jätkub lõpuni, kuni lugu kulmineerub ja pahalane tabatakse.

Kate Marshall on üks mu lemmiktegelasi paljude teiste detektiivide pikas reas. Tema inimlik soojus väljendub selles, et ta tahab kõiki aidata ja kogu maailma kallistada. Samas maadleb ta isikliku elu probleemidega ja mineviku taagaga, muretsedes oma ainsa poja käekäigu pärast. Samuti vaevab teda aeg-ajalt kiusatus täita suur pokaal viskiga, mitte jääteega, mida ta õhtuti närvide rahustuseks teleka ees joob. Aga kiusatustest saab võitu Kate’i mõistuse hääl ja ta rühib vapralt edasi, aidates inimestel leida kadunud lähedasi, võideldes kurjusega nii otse kui kaude.

Soovitan kõikidele krimikirjanduse fännidele, kes pole veel jõudnud ehk tutvust teha Robert Bryndzaga, kindlasti lugeda nii tema Erika Fosteri kui Kate Marshalli sarja põnevikke.

Ülle Kask