Filmifestivaliga väärtustatakse animatsiooni

Lääne-Virumaalt alguse saanud filmifestival „Kino maale“ on praeguseks levinud maakohtadesse üle Eesti, nüüd on lisandunud ka virtuaalkinosaal. Tänavu tehakse kummardus Eesti animatsiooni korüfeedele ning fookusesse tõstetakse ka Saksa filmikunst.

Liisi Kanna

Festivali peakorraldaja, Tapa valla kultuurispetsialisti Indrek Jurtšenko sõnul sai tänavu keskmesse võetud välisriigi valimisel üheks ajendiks, et Tapa linna sõpruslinnaks on Preetz Saksamaal ning mingi hetk vaadeldi kultuurilisi ühisjooni.

„Eesti ja Saksa kultuuril on palju ühist, aga Saksa filme Eestis palju ei näidata. Mis on kummastav, sest tegemist on suure riigiga,“ rääkis Jurtšenko, lisades, et eri maade kultuuri tuleb tutvustada ja nii otsustatigi Saksamaa filmikunsti Eesti inimesteni tuua.

Kuigi kavas on ka Saksa dokumentaal- ja lühifilme, siis suur rõhk lasub animatsioonil. Kokku on kavas üle 50 filmi, kokku üheksa programmi. Saksa filmikunsti omapära tuuakse publikuni viie programmiga. Eesti vanameistrite loomingut tutvustavad Elbert Tuganovi 100. ja Heino Parsi 95. sünniaastapäevale pühendatud programmid. Muidugi on festivalikavas ka kogumik tänapäeval toimetavate animaatorite värsketest töödest.

Kõik „Kino maale“ kavas olevad teosed on Indrek Jurtšenko ise läbi vaadanud ja välja valinud, keerulisemate teemade puhul kaasanud ka testvaatajaid. Korraldaja sõnul on esil sotsiaalsed teemad nagu suhted, armastus, aga tänavu ka näiteks pagulus.

„Animatsiooni puhul ehk mitte nii tugevalt, aga lühifilmide osas küll. Kui võrrelda eelmise aastaga, mil näitasime Taani filme, siis Saksamaa teosed on veidi pehmemad,“ rääkis Jurtšenko, lisades, et tulevikus loodetakse keskmesse tuua ka Itaalia ja Hispaania, mis annavad kindlasti hoopiski erineva vaate sotsiaalsetele teemadele.

Tänavusest programmist rääkides on korraldaja sõnul Eesti ja Saksa animatsioon küllaltki erinev. „Kuigi Saksa kultuur on tegelikult meile sarnane, siis lööb välja just kultuuriline erinevus – filmikeeled on erinevad. Eesti animatsiooni eripärast saabki aru just siis, kui vaadata seda kõrvuti mõne teise riigi omaga,“ arutles korraldaja.

Jurtšenko nentis, et nuku- ja joonisfilmid pälvivad Eestis tänamatult vähe tähelepanu, kuigi mujal maailmas hinnatakse neid kõrgelt ning võidetud on mitmesuguseid konkursse. „Eestil on üleüldse suurte riikidega raske rinda pista animatsiooni osas, aga eriti veel autorianimatsiooni puhul, mis on Eestis väga tugevate juurtega ja hea kvaliteediga,“ sõnas Jurtšenko, selgitades, et Eesti animaatorid oskavad mõelda klišeevabalt, see sünnitab uusi lähenemisi, mis on ka kasvulavaks uute tehnikate kasutuselevõtus.

„Siinkohal suur kummardus Priit Pärnale ja teistele Eesti animatsiooni suurkujudele, sh Rao Heidmets jt, kes on kasvatanud peale väga tugeva põlvkonna. Loodan, et ka Eestis leitakse rohkem võimalusi nuku- ja joonisfilmide rahastamiseks ning toetamiseks riiklikul tasandil,“ lausus festivali eestvedaja.

Ka „Kino maale“ raames korraldatavate lühifilmitöötubade taga peitub väike lootus, et ehk sirgub neist mõni uus filmitegija, olgu siis animaator või mitte. „Kvaliteet on koguaeg kasvanud, eriti on seda näha nende puhul, kes mitmeid aastaid osalenud,“ rõõmustas Jurtšenko.

Tavapäraselt alustavadki festivali just lastele ja noortele ning 1. jalaväebrigaadi ajateenijatele ja liitlastele mõeldud töötoad, mis tänavu toimusid sel nädalal esmaspäevast kolmapäevani. Nende käigus õpitakse joonis- ja nukufilmi tegemist ning tänavu esmakordselt ka nutitehnikaid, tulenevalt sellest, et on infotehnoloogia aasta.

„Hoolimata keerulisest ajast ei ole meie järeleandmisi teinud, pigem vastupidi,“ sõnas korraldaja, märkides, et lisaks nutitehnikate tutvustamisele on tänavu festivalil uuenduseks ka virtuaalne kinosaal, kus kõiki filme vaadata saab (https://kinomaale.ee/virtuaalne-kinosaal).

Kino näeb muidugi ka traditsioonilisel viisil – koolides, raamatukogudes, seltsimajades ja muudes kultuuriasutustes üle Eesti. „Filme näidatakse rohkem kui 80 paigas, lisaks Go Busi bussides ja Elroni rongides,“ märkis Jurtšenko lõpetuseks. Filmifestival kestab 25. oktoobrini.

Töötuba Tapa kaitseväelinnakus. Foto: Rene Rebane