Kuidas ennast töötuks registreerida ja milliseid toetuseid ning hüvitisi riik töötule inimesele maksab?

Küsimustele vastab töötukassa tööotsijate teenuste osakonna juhataja Anniki Paulus. Foto: Eesti Töötukassa

Elus tuleb ette aegu, mil majandusel ei lähe hästi, nii võib juhtuda, et ühel päeval saab töö otsa. Selliste aegade tarbeks on riik loonud erinevaid toetuseid ja hüvitisi ning nende maksmisega tegeleb Eesti Töötukassa. Kuidas end töötuna arvele võtta, mida selleks vaja läheb ja kuhu pöörduda? Neile ja teistele küsimustele vastab töötukassa tööotsijate teenuste osakonna juhataja Anniki Paulus.

Lauri Kool

Selleks, et ennast töötuna arvele võtta, tuleb esitada töötukassale avaldus. Üks võimalus on teha seda e-töötukassa kaudu, kuhu saab logida sisse kas ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID-ga. „Kõige mugavam on esitada avaldus meie iseteenindusportaalis ja hiljem on seal võimalik ka tööd otsida ja pakkumisi saada,“ ütleb Paulus. E-töötukassa kasuks räägib see, et inimene saab endale sobival ajal ja kohas vajaliku avalduse esitada ja kogu protsess võtab aega vaid mõne minuti. Loomulikult ei ole kõik e-teenuste usku ja sellega peab arvestama.

„Kui inimesel on soov esitada töötuna arvelevõtu avaldus ikkagi kohapeal või tal ei ole võimalik iseteenindusportaali kaudu avaldust esitada, siis on hästi oluline, et ta kohapeale tulles võtaks kaasa isikut tõendava dokumendi, mis oleks ka kehtiv,“ sõnab Paulus. „Vahel see ununeb, või siis ei kontrollita üle, kas dokument on kehtiv.“

Kui juhtub, et inimesel ei ole võimalik iseteenindusportaali kaudu või kohapeal avaldust esitada – saab töötuks registreerida ka telefoni teel. Selline erand on loodud selleks, et tööotsijale kasulik olla, eesmärk on ikkagi aidata inimesed tööle. „Telefonitsi küsitakse töötuna arvelevõtmiseks ja edasiste tööotsingute toetamiseks vajalikke küsimusi, sealhulgas ka isikukoodi, mistõttu võiks ID-kaart lähedal olla.“

Vajadusel annavad töötukassa nõustajad teada, kui tuleb esitada täiendavaid dokumente. „Aga tegelikult saab tänapäeval palju infot ka registritest kätte,“ lisab Paulus. Eesmärk on inimesele võimalikult vähe tüli teha.

Kui avalduse esitajal on olemas tööleping või töölõpetamise dokument, siis võiks need esitada koos töötuna arvele võtmise avaldusega või elektrooniliselt esitatud avaldusele juurde lisada. See on oluline, kui oled töötanud välismaal.

„Kui inimene läheb end töötuna arvele võtma töötukassa kodulehele, siis seal on kõik viited, selgitused ja juhendid olemas. Aga kui ta peaks siiski hätta jääma, siis saab ta võtta meiega ühendust infotelefonil 777 3000, kus teda edasi juhendatakse,“ ütleb Paulus.

Töötutoetus või töötuskindlustushüvitis?

Töötukassa tööotsijate osakonna juhataja Anniki Paulus ütles, et tegelikult sellist asja nagu rahvakeeles levinud töötu abiraha pole olemas. „On koondamishüvitis, töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus,“ selgitas Paulus.

Registreeritud töötule on Eestis kaks peamist toetust: töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis. Neist viimast makstakse töötuskindlustusmaksust, mida iga tööandja ja töötaja iga kuu riigile maksab.

„Alguses määratakse töötuskindlustushüvitist nii-öelda baasperioodiks,“ selgitab töötukassa tööotsijate teenuste osakonna juhataja. See kujuneb välja staaži järgi: kui oled töötanud vähem kui viis aastat, siis on baasperiood 180 päeva, aga kui kindlustusstaaž on viis kuni kümme aastat, siis on baasperiood 210 päeva ning kümme aastat ja enam on baasperiood 300 päeva.

Rolli mängib ka olukord tööturul. „Alates eelmise aasta juunist vaatame töötuskindlustusstaaži kõrval ka olukorda tööturul,“ sõnab Paulus. Kui tööpuudus on tavalisest madalam ja tööpakkumisi piisavalt, siis jääbki kehtima vaid baasperiood ja kauem hüvitist ei maksta. Töötukassa võrdleb regulaarselt registreeritud töötute arvu varasema kolme- ja kümneaastase perioodiga ning kui olukord tööturul on keerulisem ja töötus kõrgem, siis võib baasperiood vastavalt töötuskindlustusstaažile pikeneda.

Töötukassa annab inimesele ise hüvitise lõppemisele eelnevalt märku, kui hüvitise periood pikeneb. „Inimene ise selles mõttes midagi tegema ei pea,“ ütleb Paulus.

See, kas inimene saab töötuskindlustushüvitist või ei, sõltub sellest, kuidas töösuhe lõppes. Töötuskindlustushüvitist on õigus saada, kui töösuhe lõppes kas koondamisega, katseajal või oli tegemist tähtajalise töölepingu või võlaõigusliku lepingu lõppemisega. Samuti juhtudel kui oli tegemist ettevõtte likvideerimisega või töösuhe lõpetati tööandja poolt seoses töötaja töövõime vähenemisega terviseseisundi tõttu.

Kes saavad? Registreeritud töötud, kes ei lahkunud töölt omal soovil. Täpsemad tingimused: inimene on töötuna arvele võetud, on esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse, viimase 3 aasta jooksul on olnud vähemalt 12 kuud kindlustusstaaži, pole töökohalt lahkunud enda algatusel.

Kui palju saab? Sõltub kindlustusstaažist ja palgast.

Millised on võimalused neil, kes hüvitist ei saa? Enamasti on siis tegemist inimestega, kes töölt lahkunud omal soovil. Tänased seadused sellisel juhul töötuskindlustushüvitist maksta ei luba. Küll aga on riik loonud töötutoetuse võimaluse.

Kes saavad? Kõik, kes on registreeritud töötuks ja on varasema 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva tööl käinud ja kui ühe kuu sissetulek on väiksem kui 362,70 eurot.

Palju saab? 362,70eurot kuus.

Koondamise korral  koondamishüvitis

Paulus lisas, et kui tegu on koondamisega, siis maksab töötukassa koondatud inimesele ka koondamishüvitist. Sel juhul on taas tähtis töösuhte pikkus ning see, kuidas töösuhe lõppes. Töötukassast saavad hüvitist need, kelle töösuhe kestis vähemalt viis aastat. Koondamishüvitist saavad küsida ka vanuse tõttu pensionile jäävad inimesed.

Kes saab? Töölepinguga, koondatud töötaja. Tegu peab olema koondamisega, muidu hüvitist ei saa. NB! Ei tohi lahkuda omal soovil, poolte kokkuleppel või muudes vormides – siis ei saa midagi.

Kes maksab? Osa tööandja, osa töötukassa.

Kui palju saab? 1 kuu keskmine palk, alates viieaastasest tööstaažist 2 kuu keskmine palk.

Lisaks tööandja makstavale koondamishüvitisele on töötajal õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral, mida maksab välja töötukassa. Hüvitist töötukassast peab taotlema tööandja, kelle kohustuseks on esitada töötukassale vormikohane avalduse viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest arvates.

Väikesed tööampsud

See, kui parasjagu töötuna arvel oled, ei tähenda aga seda, et tööalaselt üldsegi aktiivne ei saaks olla – töötuks registreerunu võib uue ameti otsimise ajal teha ajutist tööd, näiteks tööampse kuni kaheksa päeva kuus. Siin on piiriks ka kuus teenitav summa – kui tahta töötuna arvele jääda, siis võib tööampsudega teenida kuni 328 eurot kuus.

Kindlasti tuleks enne töötuks registreerimist ka mõelda, kas ollakse valmis tööotsingutega alustama, sest inimene, kes ennast töötuna arvele võtab ja riigilt toetust või hüvitist saab, peab aktiivselt tegelema ka uue töö otsimisega. Uue töö leidmine ei ole alati lihtne ja väga oluline on inimese enda soov ja motivatsioon tööd otsida.

Olulised numbrid

Töötutoetuse päevamäär on 11,70 eurot ja 31-kordne töötutoetuse päevamäär 362,70 eurot.

Töötuskindlustushüvitise maksimummäär on esimesel sajal päeval 88,22 eurot kalendripäevas ehk 2734,82 eurot 31 kalendripäeva eest.

Alates 101. päevast on see 58,81 eurot kalendripäevas ehk 1823,11 eurot 31 kalendripäeva eest. Kindlustatule on alati tagatud töötuskindlustushüvitis miinimumsuuruses.

Hüvitise minimaalne päevamäär on sel aastal 12,08 eurot. Minimaalne hüvitis 31 kalendripäeva eest on 374,48 eurot.Kõikide summade puhul on tegemist brutosummadega